Viimastel nädalatel on valitsus avaldanud kavatsuse leevendada looduskaitsepiiranguid ja muuta keskkonnalubade menetlemise korda „paindlikumaks“. Kliimaminister Yoko Alender on kinnitanud, et reformi eesmärk on vähendada bürokraatiat ja kiirendada ettevõtlusele vajalike lubade saamist. Samas on keskkonnakaitsjad ja eksperdid väljendanud sügavat muret, et need muudatused võivad viia looduskaitse nõrgenemiseni ning avada ukse loodusvarade liigsele ekspluateerimisele.
Peaminister Kristen Michal on rõhutanud, et Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid ja arengu takistamine „ülepingutatud looduskaitse“ tõttu ei ole mõistlik. Samal ajal on ilmnenud, et mitmed metsanduse ja kaevandustööstuse huvigruppide esindajad on olnud tihedalt seotud seadusemuudatuste aruteludega. See on tekitanud paljude seas küsimuse: kas looduskaitse lihtsustamise sildi all peidetakse tegelikult soovi anda vabad käed majandushuvidele, hoolimata meie looduse pikaajalisest säilimisest?
Valitsuse plaan lihtsustada keskkonnaalaseid protsesse ja leevendada looduskaitsepiiranguid on äratanud keskkonnakaitsjate seas tõsist muret. Kliimaminister Yoko Alender kinnitab küll, et eesmärk ei ole looduskaitset nõrgendada, vaid muuta reeglid selgemaks ja vähendada bürokraatiat. Ometi viitab senine praktika sellele, et looduskaitse võib muutuda peaministri juhitud poliitilises buldooseris pelgalt takistuseks majandushuvides.
Valitsus põhjendab looduskaitsepiirangute vähendamist vajadusega majandust elavdada ja ettevõtjate tegevust lihtsustada. Alender rõhutas, et keskkonnalubade taotlemine võtab ettevõtjatel praegu liiga kaua aega ning protsesside kiirendamine muudaks majanduse paindlikumaks. Samas on keskkonnakaitsjad väljendanud hirmu, et see samm võib avada tee loodusvarade ülemäärasele ekspluateerimisele.
MTÜ Hoiame Loodust esindaja Mati Sepp märgib irooniliselt, et valitsus on alustanud keskkonnaameti tasalülitamist, et ettevõtetel oleks lihtsam loodust “kasutada”. Ta viitab otsesõnu võimalusele, et keskkonnaametist võib saada järjekordne ohver valitsuse kärpekavas. „Kas peaminister plaanib likvideerida selle viimasegi järelevalvevõimekuse, mis keskkonnaametil on jäänud?“ küsib Sepp.
Eesti looduskaitse on aastakümnete jooksul olnud suunatud sellele, et hoida meie ainulaadset keskkonda tulevaste põlvede jaoks. Nüüd seisame aga silmitsi olukorraga, kus valitsus õigustab looduskaitse nõrgestamist majanduslike argumentidega. Peaminister on otsustanud, et kiire kasv ja ettevõtjate vabadus on tähtsamad kui loodus, ning kliimaminister õigustab seda bürokraatia vähendamise sildi all.
Samas ei saa unustada, et Eesti põhiseadus kohustab riiki kaitsma meie loodusväärtusi. Kui keskkonnaametist kaob veelgi järelevalvevõimekus, jääb Eesti loodus üha enam metsatööstuse ja suurfirmade kasumihuvi meelevalda. „Peaminister on unustanud ühe peamise asja, et ta peab juhtima Eestimaa rahvast ja kaitsma põhiseaduse väärtusi, mitte leiutama viise, kuidas välismaa ettevõtetel siin parem rahvast ja loodusest üle oleks võimalik sõita,“ rõhutab Sepp.
Keskkonnakaitsjad hoiatavad, et kui valitsus jätkab praegust suunda, võib see viia pöördumatute looduskaotusteni. Eesti loodus ei ole taastuv ressurss majanduskasvu nimel ohverdamiseks. Kui looduskaitse kaotab oma jõu, ei ole sellest enam kasu ka tulevastele põlvedele.
