Kliimaministeeriumi prognoosid viitavad sellele, et mida rohkem meretuuleparke Eestisse rajatakse, seda kulukam see tuleb maksumaksjale. Eesti valitsus on seadnud eesmärgi suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu 120 protsendini elektritarbimisest. Selle eesmärgi täitmiseks korraldatakse vähempakkumised, et leida tuuleparkidele sobivad arendajad.
Prognoosi kohaselt läheb meretuuleparkide ehitamine lõpuks maksumaksjatele väga kalliks maksma. Kui uued tuulepargid piirduksid maismaa-aladega, prognoosib kliimaministeerium, et aastatel 2030–2040 suureneks taastuvenergia toetuskulu 0,5 miljardi euroni. Kui aga laiendada projekti meretuuleparkidele, võivad kulud hüpata juba kahe miljardi euroni kahekümne aasta jooksul.
Meretuuleparkide rajamine nõuab suuri algkapitaliinvesteeringuid ja ei tõota arendajatele kiiret kasumit. Seega meelitatakse investoreid selliseid projekte rahastama riikliku toetuse ja garantiidega. Praegu kehtiv süsteem on järgmine: ettevõtjad osalevad oksjonitel, kus selgub, millise tasu nad saavad uue parki rajamiseks. Kui turuhind elektri eest ületab garantiihinda, siis maksavad ettevõtjad üle jääva osa riigile. Kui elektri hind turul on alla garantiihinna, siis maksab Eesti maksumaksja puuduva osa arendajale taastuvenergia tasuna.
Hinnagarantii süsteem võimaldab arendajatel kindlaks määratud hinnaga elektrit müüa. Selle süsteemi eesmärk on tagada, et projektid saavad kindla tootluse, hoolimata turuhindade kõikumisest. Hinnagarantii suurus sõltub oksjonil saadud hinnast ja võib ulatuda vahemikku 0,7–5,5 eurosenti kilovatt-tunni eest. Kui elektri hind turul ületab garanteeritud hinda, tuleb osa kasumist riigile tagasi maksta. Kuid vastupidisel juhul, kui turuhinnad langevad, kompenseerib riik puudujääva osa arendajatele.
Kliimaministeeriumi prognoosist järeldub, et nende projektidele määratud taastuvenergia toetused kasvavad hüppeliselt, kui kaaluda merealade kaasamist. Väide on selge: meretuuleparkide rajamine oleks Eestile liialt kulukas, eriti võrreldes maismaale ehitatavate tuuleparkidega. Prognoosid tõstatavad seega tõsiseid küsimusi Eesti meretuuleparkide projektide mõistlikkuse osas.
Eelmisel kuul ütles linnukaitse ekspert Veljo Volke, et tuuleenergia arendajad otsivad meelega piirkondi, mis on inimasustusest eemal. “Siis ei pea sõlmima nii palju kokkuleppeid, maksma talumistasusid, planeeringutele esitatakse vähem vastuväiteid,” rääkis Volke. “Inimestest “võimalikult kaugel” on aga loodusmaastik, kus hoogsa metsaraie ja kaevandamise kiuste on loodusväärtusi säilinud kõige rohkem.” Seal on tuulikutel ka suurem oht lindudele ette jääda.
