Parempoolsete Noorte esimees ja näitleja Martin Kork lahkab Postimehes põhjalikult tänapäeva globaalse rahasüsteemi toimemehhanisme, järeldades, et keskpankade toodetav katteta raha ehk fiat-valuuta on olemuselt ebamoraalne, põhjustades pidevat inflatsiooni, millest võita saavad vaid psühhopaadid. Ühtlasi võimendab see tsivilisatsiooni allakäiku, keskkonna hävitamist ja innovatsiooni hääbumist. Korgi hinnangul on tegemist rikutud turuga, mis ei lase inimese loomuomasel koostööinstinktil esile tõusta.
Korgi sõnul on valitsuste privileegid raha üle päädinud osalise reservmääraga pangandusel põhineva fiat-süsteemiga. “Valitsused on loonud keskpangad, mis toodavad piiramatult raha; see raha on kehtestatud ainsa seadusliku maksevahendina, milles nõutakse ka maksude tasumist; pangad võivad seda raha välja laenata, ilma et neil seda oleks,” resümeerib Kork.
Viidates Richard Dawkinsi mänguteooriale ja Ludwig von Misese käsitlusele vabast turust, leiab Kork: “Looduses võidab koostöö, ning kuna loodusseadused kehtivad ka vabal turul, avaldab evolutsioon sealgi survet koostöö tegemiseks.” Kuid fiat-valuuta hävitab koostööks vajalikud tingimused. Pangad on motiveeritud võtma rohkem kohustusi kui neil on varasid, sest keskpank maksab nende halvad investeeringud raha juurde trükkides kinni, vältimaks süsteemi kokkuvarisemist. “Vastutustundlikult käituvad pangad ei jää ellu, kuna vastutustundetutel pankadel on niivõrd suur eelis,” kirjutab Kork.
Korgi sõnul täidab pankrotistumine vabal turul tähtsat rolli, aidates ära hoida ressursside hävinemist. “Raha trükkimine ei elavda majandust ega tekita ressursse juurde, vaid ainult muudab eesmärke, milleks neid kasutatakse,” kirjutab Kork. “Kui kapitaliga halvasti ümberkäivaid turuliikmeid ei karistata pankrotistumisega, päädib see vastutustundetu laenamise ja investeerimisega.” Sellel on aga ränk hind. “Takistades kapitali raiskajatel turul läbikukkumist, tekitavad keskpangad ennenägematut kapitali väärkasutamist ning kriise ja ebastabiilsust, mille ärahoidjatena nad ennast reklaamivad,” selgitab Parempoolsete Noorte esimees. “Ebaõnnestunud investeeringute kahjumi sotsialiseerimine läbi raha trükkimise lükkab vältimatu krahhi ainult kaugemale tulevikku ja kasvatab selle mastaapi.”
Inflatsioonis näeb Kork üht suurimat ebastabiilsuse allikat, kuna see motiveerib raha kulutama esimesel võimalusel. See aga viib ühiskonna moraalse allakäigu ja arutu keskkonna hävitamiseni. “Suureneb hedonistlik tarbimine hetkemõnude nimel, tulevaste põlvede ja keskkonna arvelt, sest jõgede puhtusest ja liikide säilimisest pakilisem on tänase toidu ja peavarju tagamine,” kirjeldab Kork. Samuti õõnestab pidev inflatsioon innovatsiooni: “Tsivilisatsioon, kes tegeleb pidevalt enese majanduslikust uppumisest päästmisega, ei tekita kunagi piisavalt ülejääki, et sellest mõnda aega elades leiutada ja nokitseda.”
Finantssektori pöörane kasv viimastel aastakümnetel põhineb Korgi hinnangul vääral turusignaalil, nagu väärtustaks ühiskond just seda sektorit kõige enam. Tulemusena hülgab üha rohkem inimesi oma kasulikud ametid ja voolab just finantssektorisse.
Kork rõhutab, et hinnatõus on üksnes inflatsiooni kõrvalnäht: tegelikult seisneb inflatsiooni olemus raha tootmises suuremal määral, kui turg seda ette näeks. See aga on Korgi sõnul “üks ebamoraalsemaid asju, mida teha”: raha tootmine vähendab kõigi teiste kätte kogunenud raha väärtust. “Kui osa inimeste ostujõust võetakse vastu nende tahtmist ära, on seda raske nimetada muuks kui varguseks,” leiab Kork. Kõige enam teenivad inflatsioonist aga poliitiline eliit ja finantssektor, kuna nemad saavad trükitud raha esimesena kasutada. See loob Korgi sõnul “olelusvõitluse, kus kõige edukamad on sõna otseses mõttes pädematud ja psühhopaadid.”
Kork usub, et võitlus fiat-valuuta vastu ei ole poliitiline küsimus, kuna sellest kaotavad kõikide maailmavaadete esindajad. “Ei vasak- ega parempoolsetel, ei konservatiividel ega liberaalidel pole fiat-süsteemist midagi võita,” kirjutab Kork ja lisab, et loodusseadused tuleb taastada ning selleks anda voli vabale turule. “Kõik muud meetmed jäävad olemuslikult ebaõiglase ja hävinguni viiva süsteemi peenreguleerimiseks ilma süsteemi ennast muutmata. Ei kulude kärpimine ega astmeline maksustamine eemalda reeturitele tulusat nišši,” kirjutab Kork.
Samas peab Kork ebatõenäoliseks, et raha trükkimise privileegist loobutaks vabatahtlikult demokraatlikul teel. “Praegusest, küllusliku tsivilisatsiooni hävinguni viivast finantssüsteemist on vaja lihtsalt selle kontrollijatega konsulteerimata mingil moel välja astuda,” järeldab ta. Võimalust edukaks alternatiiviks fiat-valuutale näeb ta krüptovaluutas bitcoin’is.
