Tartu Ülikoolis õppiv ingerisoome juurtega Pihkvast pärit tudeng Daniil Martikainen-Jarlukovski kirjutab Postimehes avaldatud arvamusloos, et ideed lõpetada Vene-Ukraina sõda Ukraina jaoks ebasoodsatel tingimustel – eesmärgiga päästa inimelusid – levitavad nii USA kui ka mitmete Euroopa riikide parempoolsed jõud. Tema hinnangul on selline lähenemine ohtlik illusioon, mis ei tooks tegelikku rahu.
Martikainen-Jarlukovski sõnul väidab näiteks Donald Trump, et tema rahuleping peataks inimeste tapmise, kuid reaalsuses annaks Venemaale soodne kokkulepe Putinile võimaluse jätkata vägivalla ja repressioonidega. “Ent sõda Ida-Ukrainas algas kaheksa aastat enne, varsti pärast Krimmi poolsaare annekteerimist,” meenutab ta. “Medvedevi valitsuse ajal, siis kui Euroopa Liit arutas lõbusalt Venemaa juhatusega viisavaba reisimise kehtestamist, oli Venemaa juba täis poliitilisi mõrvu. Paar aastat enne läbirääkimisi oli tapetud korruptsiooni vastu võidelnud Magnitski, samas oli Venemaa juba okupeerinud viiendiku Gruusia territooriumist. Eesti asjadesse püüdis Venemaa sekkuda pronksiöö ajal, õnneks kukkusid Vene plaanid tookord siiski läbi. Suur osa maailmast on teadlik vaid Ukraina sõjast, kuid Putini režiim on tapnud inimesi ja rünnanud naabreid juba aastakümneid.”
Tudengi hinnangul tähendaks rahuleping ilma okupeeritud alade tagastamiseta Venemaa genotsiidi jätkumist. Ta kirjeldab okupeeritud aladel toimuvat ukrainlaste identiteedi hävitamist, massilisi repressioone, laste röövimist ja sisserändajate asustamist piirkondadesse nagu Mariupol, et muuta nende demograafilist koosseisu. “Venemaa hoiab oma vanglates tuhandeid ukrainlasi, keda piinatakse ja tapetakse süstemaatiliselt. Isegi kui Venemaa tagastaks praegu neid vange, oleks tal võimalik kergesti võtta uusi, keda ootaks sama jõhker saatus,” märgib ta.
Martikainen-Jarlukovski rõhutab, et Putini režiim surub jõhkralt maha ka omaenda kodanikke ning kasutab rahu- ja kaubanduslepinguid üksnes hingetõmbepausiks, et valmistuda uueks agressiooniks. Ukraina luure andmetel valmistub Venemaa totaalseks mobilisatsiooniks, mille rahastamiseks vajab ta ligipääsu maailmaturgudele. “Kui Euroopa hakkab taas Venemaaga kauplema, rahastab ta otseselt oma inimeste surma. Varem ei oleks ma pidanud sellist absurdset ideed võimalikuks, aga täiemahuline sissetung Ukrainasse oli kunagi nõndasamuti mõeldamatu ning see juhtus. Kui Venemaa saab lõpetada sissetungi, maksmata suurt hinda oma agressiooni ja kuritegude eest, muutub ta niivõrd jultunuks, et julgeb Euroopale kallale tungida,” hoiatab tudeng.
Tema sõnul tooks Putinile soodne leping kaasa vaid ajutise lahingute vähenemise, kuid suurendaks pikaajalist ohtu. Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid, kelle ajaloos on Vene imperialism jätnud sügava jälje, peavad Martikainen-Jarlukovski arvates jätkama Ukraina toetamist ning nõudma Venemaa majanduslikku survestamist ja kurjategijate vastutusele võtmist. “Oht Ukrainale ja kogu maailmale kaob ainult Putini režiimi kukkumisega. Selle surma päevani tuleb Euroopal jätkata kaitsevõime suurendamist ja sõjaks valmistumist,” kirjutab ta.
