Ajal, mil suure osa maailma tähelepanu on pööratud sõjale Gaza sektoris ja unustatud on ka Ukraina, avanevad eri paikades üha uued sõjatandrid. Lääne-Aafrikas on Mali huntale alluvad väed asunud Venemaalt pärit Wagneri eriüksuste toel maha suruma tuareegide ülestõusu. Armee on asunud piirama Põhja-Malis asuvat Kidali linna, mida tabavad pidevad õhurünnakud.

Malis on sõjakuriteod alates 2023. aasta aprillist järjest sagenenud, teatas 1. novembril rahvusvaheline organisatsioon Human Rights Watch. Nii riigi relvajõud kui islamistlikud grupeeringud on tsiviilelanikkonda tapnud, piinanud ja väärkohelnud nii Kesk- kui ka Põhja-Malis.

Mali relvajõud on oma operatsioonide käigus mõrvanud vähemalt 40 tsiviilelanikku, sealhulgas vähemalt 16 last. Mali valitsus ei ole võtnud piisavaid meetmeid tsiviilelanike kaitsmiseks konfliktipiirkondades, teatavad inimõiguslased. Nende rohkem kui kuu vanusele pöördumisele Mali justiits- ja kaitseministri poole sõjakuritegude asjus ei ole siiani vastatud.

Näiteks on teateid Mali vägede sõjakuritegudest Gadougous, Trabakaoro ja Sambani külas, Nara ning Timbuktu piirkondades. 6. augustil toimunud operatsiooni käigus arreteeriti Sambani külas 16 meest ja üks poiss, kelle surnukehad leiti hiljem küla lähedalt. Tunnistajad märkasid koos Mali armeega tegutsemas “valgeid” võõramaalastest relvastatud mehi, kes näivad olevat Venemaale alluva Wagneri grupi liikmed.

Mali armee on sihikule võtnud külaelanikke väidetava koostöö eest mässulistega. “Armee tapab inimesi, kartmata tagajärgi,” ütles üks mees Mopti piirkonnast. “Džihadistid tapavad samuti, röövivad ja põletavad kartmata vastutust. Meie, tsiviilelanikud, oleme oma enda riigis raske valiku ees.”

Aprillis viisid kümned Malii sõdurid läbi operatsiooni Trabakoro külas, otsides mässulisi. Kolme tunni jooksul käisid sõdurid majast majja, tulistades inimesi nende kodudes või nende eest põgenedes. Hukkus 14 last ja 4 naist.

Juulis tappis Mali sõjavägi Gadougou külas Nara piirkonnas neli meest ja ühe lapse. Sõdurid käskisid kolmel fulaani karjusel tõsta käed üles, kuid kaks neist jooksid hirmust minema. Nad püüti kinni ning hukati kohe.

Vägivald on intensiivistunud Mali eri piirkondades pärast 2021. aasta mais toimunud riigipööret. Võrreldes 2022. aastaga on käesoleva aasta esimeses pooles vägivald tsiviilelanike vastu Malis suurenenud 38 protsenti, kusjuures peamised ründajad on islamistid, Mali relvajõud ja Wagneri grupp.

Nende kõigi vastu võitlevad tuareegi mässulised, kes on rahvusliku enesemääramise alusel juba 2012. aastal välja kuulutanud Azawadi riigi. 2015. aastal sõlmisid tuareegid Mali võimudega rahuleppe, mille tingimuseks oli nende rahvusliku autonoomia tunnustamine. Korduvate riigipöörete järel võimule tulnud hunta aga tuareegide autonoomiat ei tunnusta. Alates augusti lõpust jätkuvad Malis taas lahingud armee ja tuareegide vahel.

Mali hunta teatas oktoobri alguses, et alustab sõjaliste jõudude paigutamist tuareegide kontrolli all oleva Kidali linna suunas. Laupäeval hõivas Mali armee positsioonid Kidali lähedal ja alustas linna piiramist, puhkesid tulevahetused Mali armee ja tuareegi võitlejate vahel. Kokkupõrgetest teatasid nii Mali kui tuareegide allikad. Mitu päeva on kestnud õhurünnakud Kidalile. Reedel katkestasid tuareegid sidekanalid Kidali ja välismaailma vahel, valmistudes tagasi tõrjuma Mali armee rünnakut.

ÜRO rahuvalvemissioon Malis valmistub riigist lahkuma 31. detsembriks.