Äripäeva raadio saates „Kuum tool“ arutlesid majandusanalüütik Mait Kraun ja Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni, mis toimub kulla ja hõbeda turul pärast järsku hinnalangust. Krauni hinnangul ei tähenda viimaste nädalate kukkumine väärismetallide hinnatõusu lõppu, vaid pigem paratamatut korrektsiooni väga kiirele tõusule järgnenud spekulatiivsel turul.
„Kui mingi asi väga kiiresti tõuseb, siis meelitab see paratamatult spekulatiivset raha ja turg peseb selle mingil hetkel välja,“ ütles Kraun, viidates nii kulla kui ka hõbeda erakordsetele langustele, mis olid ajalooliselt ühed kiireimad.
Krauni sõnul oli väärismetallide hinnatõus viimastel aastatel ebatavaliselt sujuv. „Kolme aasta jooksul ei olnud üle 10–11-protsendilisi langusi. Varasemates pulliturgudes olid 20–30-protsendilised kukkumised täiesti tavapärased,“ selgitas ta. Seetõttu peab analüütik praegust langust pigem turu puhastumiseks, mitte trendi pöördumiseks.
Hoolimata volatiilsusest usub Kraun, et väärismetallide pikaajaline tõusutsükkel jätkub. Tema hinnangul pole muutunud need struktuursed põhjused, mis kulla ja hõbeda hinnad üldse tõusule viisid.
„Riigivõlad on ajalooliselt rekordtasemetel ja võlakirjatsükkel, mis kestis aastatel 1980–2020, on minu hinnangul pöördunud,“ ütles Kraun. Tema hinnangul tähendab see, et valitsustel jääb lõpuks vähe muid võimalusi kui võlakoormust inflatsiooni kaudu leevendada. „Matemaatiliselt ei ole seal enam häid valikuid.“
Teise pikaajalise toetava tegurina tõi Kraun välja geopoliitilise killustumise ja dollari osakaalu vähenemise reservvaluutana. „Keskpankade kullanõudlus on olnud kolm aastat järjest rekordiline ja see ei ole juhus,“ märkis ta.
Kraun rõhutas, et ametlik statistika ei pruugi vastata tegelikule olukorrale. „Üle poole keskpankade kullanõudlusest on raporteerimata. Me teame, et kulda ostetakse, aga sageli ei teata, kes ostab,“ ütles ta. Tema hinnangul on see seotud sooviga vältida poliitilisi pingeid USA-ga ja liigset tähelepanu dollarireservide vähendamisele.
Viidates Maailma Kullanõukogu küsitlusele märkis Kraun, et 40% keskpankadest plaanib lähiajal oma kullareserve suurendada, võrreldes alla 10 protsendiga enne covid-pandeemiat.
Küsimusele, miks kulda üldse väärtuslikuks peetakse, vastas Kraun filosoofilisemalt. Tema sõnul on kuld enamat kui psühholoogiline instrument.
„Kui võtta perioodilisustabel ja vaadata, milline element vastab kõige paremini raha omadustele, siis välistusmeetodil jääb järele kuld,“ selgitas ta. Krauni järgi on kuld ajalooliselt kujunenud rahaks oma füüsikaliste omaduste tõttu ning toimib „jõukuse viimase kaitseliinina, mis ei sõltu inimeste loodud süsteemidest“.
Mait Krauni hinnangul on väärismetallide viimased järsud hinnaliikumised osa laiemast tsüklist, mitte märk selle lõpust. „See võib olla selle tõusutsükli seni suurim korrektsioon, aga minu baasstsenaarium on, et tsükkel jätkub,“ ütles ta.
