Haritava maa hind on viimastel aastakümnetel näidanud Eestis erakordset kasvu, ületades kõiki teisi varaklasse, sealhulgas Tallinna börsi ja kulla tootlust. AS Tavidi analüütik Mait Kraun toob oma põhjalikus ülevaates välja, et alates 1997. aastast on haritava maa hind tõusnud koguni 2251 protsenti, mis on pea kümme korda rohkem kui pensionifondide keskmine tootlus samal perioodil.
Krauni sõnul on haritava maa hinnakasv viimase 33 aasta jooksul olnud märkimisväärne, eriti viimaste aastate inflatsioonilises keskkonnas. „Haritava maa hind on 33 aastaga tõusnud enam kui 20kordseks. Kusjuures viimase 21 aasta hinnatõus on olnud ligi 1500 protsenti. Sellega ületab haritav maa sisuliselt kõigi teiste varade tootlust Eestis,“ kirjutab Kraun Tavidi kodulehel.
Ta rõhutab, et haritav maa on pakkunud ka suhteliselt väiksemaid hinnalangusi võrreldes teiste varadega. Näiteks on haritava maa maksimaalne hinnalangus olnud 16 protsenti, mis on märksa vähem kui aktsiaturgudel nähtud drastilised 70-protsendilised kukkumised.
Kraun toob esile, et Eesti pensionifondide tootlus on viimase 21 aasta jooksul jäänud alla nii haritavale maale kui ka kõigile teistele vaatluse all olnud varadele. „Vaieldamatult kõige kehvemat tootlust on näidanud Eesti pensionifondid. Pensionifondide tootlust koondav EPI indeks on kasvanud ajaperioodil 2004–2024 vaid 144 protsenti,“ kirjutab ta.
Kõige suurema tootluse on pensionifondide seas näidanud LHV pensionifond L, mille tootlus alates 2003. aastast ulatub 270 protsendini. See jääb siiski märgatavalt alla haritava maa, metsa, kulla ja aktsiate tootlustele.
Kulla hind on alates 2000. aastate algusest kiiresti tõusnud, pakkudes aastatel 2004–2024 keskmist aastatootlust 10,1 protsenti. Kraun märgib, et kuld on stabiilsuselt üks kindlamaid varasid, mille hinnalangused on ulatunud maksimaalselt 29 protsendini.
Tallinna börs on alates 1997. aastast tõusnud 563 protsenti, selle keskmine aastatootlus ajavahemikul 2004–2024 on olnud 8,5 protsenti. Kuid aktsiaturg on Krauni sõnul kahtlemata kõige riskantsem investeerimisvõimalus, sest viimase kolme aastakümne jooksul on toimunud kaks enam kui 70-protsendilist hinnalangust.
Analüüs näitab selgelt, et haritav maa on Eestis olnud viimase kolme aastakümne jooksul parim investeering nii tootluse kui ka stabiilsuse poolest. Selle kõrge keskmine tootlus ja suhteliselt väikesed hinnalangused teevad sellest atraktiivse vara nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele investoritele.
Pensionifondid jäävad oma tootlusega selgelt varju, mistõttu võivad paljud kaaluda alternatiivseid võimalusi oma investeeringute hajutamiseks ja pikaajalise väärtuse säilitamiseks. Krauni analüüs kinnitab, et maa väärtus Eestis kasvab, olles oluline osa rahva ja riigi rikkuse kasvust.
