Maausuliste Viru Koda nõuab riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) ja Väike-Maarja vallalt raietööde ja autodroomi laiendamise lõpetamist Lääne-Virumaa ühel tähtsaimal pühapaigal, Ebavere mäel.

Väike-Maarja vald teatas teisipäeval, et Ebaveres alustatakse raadamisega terviseradade laiendamiseks, mis on seotud sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse uue autodroomi ehitusega.

„Keskkonnaamet on andnud ilma meie vaba, teadliku ja eelneva nõusolekuta loa teha sanitaarraiet Ebavere hiiemäel,” märkis Maausuliste Viru Koja vardja Marko Mund. „Tööd on kavandatud ilma Maausuliste Viru Koja eelneva nõusolekuta ning on vastuolus Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise suunistega,” lisas ta.

Mund juhtis tähelepanu, et Eesti kiitis 2008. aaastal heaks IUCN looduslike pühapaikade haldamise suunised kaitsealade valitsejatele. Selle kohaselt ei või ilma pühapaikade eestkostjate vaba, teadliku ja eelneva nõusolekuta kavandada pühapaikades tegevusi, sealhulgas raided, radade laiendamist ja nende sihtotstarbe muutmist.

Lisaks tõid maausulised välja, et kavandatud tööd on vastuolus põhiseadusega. Riigikohtu 2022. aasta 6. jaanuari otsuses leitakse, et põhiseaduse kohaselt on looduslike pühapaikade hoidmine igaühe kohus.

Marko Mund meenutas, et IUCN-i suuniste ja eestkostjate eiramise tõttu on Ebavere hiiemäge juba kahetsusväärselt kahjustatud spordiradade ehitamisel ja heakorratöödel. „2011. aastal tunnistas RMK Ebavere hiiemäel tehtud vigu ja lubas edaspidi eestkostjatega arvestada. Praegu me näeme, et tehtud vead ja antud lubadused on unustatud,” nentis Mund.

Ebavere hiiemägi on üldtuntud looduslik pühapaik, mis on kantud looduslike pühapaikade kaardile. Lisaks on mägi kantud ka pärandkultuuri kaardile. Metsa majandamise eeskirja kohaselt tuleb metsatöödel võimaluse korral vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist. „Kavandatud töödel ei ole pärandkultuuri objekti kahjustamist välditud, vaid vastupidi kavandatakse pühapaiga ja pärandkultuuri objekti olulist ja püsivat kahjustamist,” leidis Mund.

Ebavere mägi Virumaal on läbi sajandite olnud muistendite ja pärimuste paigaks, mida seostatakse nii Henriku Liivimaa kroonikas 1220. aastal mainitud Tharapita sünnilooga kui ka hilisemate rahvajuttudega. Kroonika järgi lendas saarlaste jumal Tharapita Saaremaale just ühest kaunist metsaga kaetud mäest, mida peetakse Ebavereks, ning misjonärid raiusid maha seal asunud eestlaste jumalate kujud. Matthias Johann Eisen on rahvasuust üles korjanud legendi, kuidas rändur sattus Ebavere mäe jalamil muistsesse hiilgavasse linna, kus talle lahkesti anti nii jalanõusid, kindaid kui ka õlut, kuid hommikul leidis ta end kadakapõõsa alt – ehtsad kingitused siiski kõrval. Sellised lood on pakkunud inspiratsiooni paljudele kirjanikele ja luuletajatele, nende seas Jakob Tamm, Jakob Liiv, Peeter Jakobson ja Kersti Merilaas, kinnitades Ebavere mäe olulisust rahvuslikus mütoloogias.