Kui aastaring on jõudnud lõpule ja uus on alles algamas, avaneb maarahvale aeg, mil kõige tähtsamad pühad – jõulud – saabuvad. Talvine pööripäev, mis toob endaga kaasa uue ajastu, on täis erinevaid nimesid ja tavasid, sõltuvalt sellest, millises Eesti piirkonnas seda tähistatakse.

Jõuludeks valmistutakse põhjalikult, millest annavad aimu mitmed nimetused nagu jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi ja vorsti- ning laulupühad, sõltuvalt piirkonnast. Paljud keelemehed on kaalunud, kas sõna “jõul” on pärit muinasskandinaavia keelest või on see olnud meie oma põline sõna.

Jõulud algavad pööripäevaga ja kestavad mõne päeva uue ajastu alguse järel. Uus aasta Maavallas algab 25. detsembril, mitte 1. jaanuaril, nagu ametlikus kalendris. Jõulude tähtsus ilmneb ka sellest, et kui 17. sajandil nihutati aasta algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööripäeva vanaks jõuluks.

Jõulud on eestlaste jaoks aastavahetuse pühad, mis märgivad ühe elutsükli lõppu ja uue algust. Päevad on lühemad, kuid lootus lähenevale valgusele ja uuele elule annab õhkkonnale kergust ja elevust. Jõulud on aeg, mil maa, loodus ja elu pööravad end valguse, soojuse, toidu ja elu poole.

Valmistumine jõuludeks hõlmab mitmeid traditsioonilisi ettevõtmisi. Majapidamised puhastatakse põhjalikult, seinad ja laed pühitakse ning õu koristatakse, kuid põrandat ei tohi pühkida enne jõulude lõppu, et mitte pühkida õnne majast välja.

Jõuludeks tuuakse sisse õled, mis tähistavad jõulude algust. Õledel mängitakse jõulumänge, puhatakse ja isegi magatakse. Õlgedega seostatakse õnnistust ja tervist ning usutakse, et need summutavad sammude müdinat, et hinged saaksid nautida rahu.

Jõulude ettevalmistused hõlmavad ka toiduvalmistamist, kus traditsioonilised roogad on olulised. Jõululeib, õlu ja sealiha on peolaual kohustuslikud ning jõululeiba ei puudutata, vaid viiakse uuel aastal viljasalve. Jõuluvorstid tehakse valged, verivorsti nähtust peetakse uueks ja seega muutub valgevorst maarahva rahvuslikuks jõulutoiduks.

Jõuluõhtul tehakse välisustele, väravatele ja sõidukitele ristid kriidiga või söega, samuti kaevule, põllunurkadele ja nõudele. See rituaal peaks tooma õnne ja kaitsema maja pahade jõudude eest.

Jõulud ei ole ainult toidu ja traditsioonide aeg, vaid ka aeg puhkamiseks ja ennustamiseks. Jõulude ajal on keelatud raiuda puid ja käia jahil. Jõuluööd on täidetud mängude, laulude ja ennustustega, kus kasutatakse erinevaid ohutegevusi, krässe, tähiseid ja riste.

Jõulud tänapäeval erinevad küll mõnevõrra eestlaste traditsioonidest, kuid kaks põhielementi on jäänud muutumatult: oleme osa loodusest ja meie esivanemad on maarahvas. Seega võiks jõulude ajal mõelda tagasi maakommetele, veeta aega perega ja nautida traditsioonilisi rituaale, mis on osa Eesti pärandist.

Maausuliste ajaarvamise järgi algab Eestis nüüd 10237. aasta. Maausu kalender algab Billingeni katastroofi hinnangulisest toimumisajast jääaja lõpus, kui Balti jääpaisjärv ühines Atlandi ookeaniga, tuues kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos ning vabastades vee alt Lääne- ja Põhja-Eesti.