Lihulas avati legendaarse leegionäride ausamba koopia, keelajatele tehti ninanips

Pühapäeval, 1. septembril avati Lihulas eramaal taas monument Eesti sõdurile, kes kaitses Eestit 80 aastat tagasi 1944. aastal kommunistliku okupatsiooni eest. Mälestusmärk on koopia algsest monumendist, mis teisaldati 2004. aastal ja seisab praegu Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis. Ühtlasi meenutati Lihulas algse monumendi teisaldamise 20. aastapäeva.

Ausamba taasavamine ei olnud kaugeltki lihtne. Võimud tegid kõik, mis nende võimuses, et mälestusmärgi püstitamist takistada, kuid rahvuslikud jõud olid selleks ajaks juba valmis. Kui politsei 31. augustil konfiskeeris monumenti vedanud kaubiku ja võttis mälestuskivi oma valdusse, arvasid võimuesindajad ilmselt, et see peatab patriootide plaanid. Kuid selgus, et korraldajad olid ette valmistanud veel ühe monumendi, mis avati pidulikult 1. septembri õhtul eramaal, hoolimata võimude vastuseisust.

Mälestusmärk, mille eesmärgiks on austada Eesti sõdureid, kes 1944. aastal võitlesid kommunistliku okupatsiooni vastu, seostub sügavalt Eesti rahva püüdlusega vabaduse ja sõltumatuse poole. Kuigi Saksamaa mundris sõdurite mälestamine on kaasa toonud palju vaidlusi, tuleb mõista, et need mehed ei võidelnud mitte võõrvõimude nimel, vaid oma kodumaa vabaduse eest.

Tseremoonia Lihulas tõi kokku mitmeid tuntud patrioote ja rahvuslasi. Mälestustseremooniat juhatas EKRE liige Meelis Malk. Sõna võtsid teiste seas Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide juhatuse liikmed Jaak Valge, Ruuben Kaalep ja Helle Kullerkupp ning EKRE liige Valmar Veste. Üritusel osales ka Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide esimees Silver Kuusik, kes asetas mälestusmärgi algsesse asukohta erakonna poolt pärja.

Lihula sündmusel osales peaaegu pool Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide juhtkonnast

Mälestusmärgi taasavamise fakt Lihulas on märkimisväärne ninanips nendele, kes usuvad, et ajalugu saab kustutada või moonutada. Eesti rahvas ei unusta oma kangelasi, ükskõik kui palju keegi püüaks seda takistada. Lihula monumendi avamine sümboliseerib rahva tahet seista vastu survele ja säilitada oma ajalooline mälu.

“Selgub, et eesti rahvusliku vaimu murdmiseks on vaja rohkem kui ühte punast kraanat,” teatas erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid.