Pühapäeval, 1. septembril 2024 avati Lihulas taas monument Eesti sõdurile, kes võitles 1944. aastal kommunistliku okupatsiooni vastu. Sündmuse tähistamine ei möödunud aga takistusteta. Veelgi enam, monumendi püstitamise takistamiseks kasutasid võimud üht kõige skandaalsemat Eesti seadust – karistusseadustiku paragrahvi § 151¹.
Kui 31. augustil ausammast Eesti sõduritele Rakverest Lihulasse transporditi, ootas politsei kaubikut Tallinn-Narva maantee 12. kilomeetril ja päästeameti tehnika toel võeti monument ära. Kuna päästeameti kraana jõudis kohale viie minutiga, oli tegemist etteplaneeritud operatsiooniga, vahendavad asjaosalised sotsiaalmeedias.
Politsei pani Teises maailmasõjas langenud Eesti sõdurite mälestusele pühendatud monumenti “hoiule võttes” toime “vahetu ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise” ja konkreetsemalt toodi ettekäändeks karistusseadustiku § 151¹, mis keelab rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise.
Keelamiseks kasutati 2022. aastal (pärast Venemaa täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse) vastu võetud karistusseadustiku paragrahvi paragrahvi § 151¹, mis ütleb: “Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.”
Selle paragrahvi kohaselt on keelatud eksponeerida sümboleid, mis on seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Ehkki seadus võeti vastu 2022. aastal pärast Venemaa agressiooni Ukrainas, on selle rakendamine Eesti vabadusvõitlejate mälestusmärgi puhul tekitanud suuri küsimusi.
Protokollis seisab konfiskeerimise põhjendusena, et monumendil on karistusseadustiku paragrahvi tunnused, mis käsitleb agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Protokolli järgi oli politsei alust arvata, et monument võidakse püstitada avaliku eksponeerimise eesmärgil.
Asjaolude kohta, kuidas politsei monumendi transportimise kohta teavet hankis, midagi täpsemalt teada pole, kuid asjaosalised peavad võimalikuks, et teavet koguti telefonivestluste pealtkuulamise kaudu.
Mälestussamba “hoiule võtmise” kinnituseks kirjutatud protokollis lubatakse, et omanikud saavad selle tagasi 1. oktoobril.
Rahvuslaste ja konservatiivide sõnul on võimude tegevus 2004. aasta sündmuste kordus, mil samuti püüti vaigistada neid, kes austavad Eesti vabaduse eest langenud sõdureid. Seaduse kurikuulsus tuleneb selle ebamäärasest sõnastusest, mis võimaldab võimudel tõlgendada “keelatud sümboleid” viisil, mis teenib nende enda poliitilisi huve.
