Pühapäeval toimusid Leedu konservatiivide partei Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid (TS-LKD) esimehe valimised, mille võitis tugeva rahvusliku suunitlusega poliitik Laurynas Kasčiūnas. Ta kogus üle 13 000 parteiliikme toetuse, mis näitab selgelt, et partei liikmed soovivad muutusi ja uut suunda. Kasčiūnase võit on oluline sündmus nii TS-LKD ajaloos kui ka Leedu poliitilisel maastikul, kuna ta ei ole lähedane eelmistele parteijuhtidele ja toob kaasa uue energia ning fookuse.
TS-LKD on Leedu suurim konservatiivne erakond, mis on aastate jooksul mänginud olulist rolli nii valitsuses kui opositsioonis. Erakond loodi 1993. aastal Leedu iseseisvusliikumise juhi Vytautas Landsbergise eestvedamisel ja kuulub Euroopa Rahvaparteisse (EPP). Pärast 2024. aasta parlamendivalimisi, kus erakond kaotas enamuse, on selle tähtsus keskendunud sotsiaaldemokraatliku valitsuse tegevuse kritiseerimisele ja konservatiivsete väärtuste kaitsmisele.
Kasčiūnase valimine võib tähendada uue ajastu algust parteis. Tema tugev rahvuslik suundumus ja kompromissitud seisukohad eristavad teda eelmistest juhtidest, nagu Vytautas Landsbergis, Andrius Kubilius ja Gabrielius Landsbergis. Politoloogid usuvad, et tema juhtimine võib tuua kaasa muutusi nii partei sisepoliitikas kui ka üldisel poliitilisel maastikul.
Laurynas Kasčiūnas on tuntud kui tugev ja kompromissitu Leedu rahvuslane, kelle poliitilised vaated on kujunenud tema noorusaastate kogemuste ja hilisema karjääri käigus. Ta sündis 1982. aastal Vilniuses ja alustas oma poliitilist teed juba 1999. aastal, kui sai Leedu Rahvusdemokraatliku Partei noorteorganisatsiooni esimeheks. Tema noorusaastatesse kuulus aktiivne osavõtt protestidest Leedu liitumise vastu Euroopa Liiduga, mida ta iseloomustas kui “europsühhoosi”.
Pärast Vilniuse Ülikooli lõpetamist, kus ta omandas magistri- ja doktorikraadi rahvusvahelistes suhetes, asus Kasčiūnas tegutsema poliitilise analüütiku ja õppejõuna. Aastatel 2009–2012 töötas ta Leedu parlamendi esimehe nõunikuna välispoliitilistes küsimustes. Aastal 2011 liitus ta TS-LKD-ga ja valiti 2016. aastal parlamenti. Alates 2020. aastast on ta olnud parlamendi riikliku julgeoleku ja kaitse komitee esimees ning 2024. aasta märtsist kuni detsembrini kaitseminister.
Kasčiūnas on tuntud oma karmide seisukohtadega immigratsiooni, Euroopa Liidu ja rahvusliku julgeoleku osas. Ta on olnud üks kõige aktiivsemaid immigratsioonivastaseid poliitikuid Leedus, toetades riigipiiri kindlustamist ebaseadusliku immigratsiooni vastu, mis ohustab Leedut eriti Valgevene kaudu. Euroopa Liidu suhtes on Kasčiūnas olnud kriitiline, eriti seoses võimu koondamisega Brüsselisse ja liidu bürokraatiaga.
Julgeoleku küsimustes on Kasčiūnas olnud üks peamisi eestkõnelejaid Leedu kaitsevõime tugevdamiseks. Ta on toetanud kohustusliku ajateenistuse taastamist, droonide tootmise arendamist ja lisavahendite eraldamist kaitsele. Samuti on ta aktiivselt toetanud NATO ja Euroopa Liidu koostööd, eriti seoses Venemaa ja Valgevene ohuga.
Majanduse osas on Kasčiūnas rõhutanud töökohtade loomist, inimeste sissetulekute kasvu ja hinnatõusude kontrolli. Tema eesmärk on tagada Leedu stabiilsus ja areng nii riigi siseselt kui ka rahvusvahelisel areenil. Kasčiūnas on konservatiivsete vaadetega perekonna ja traditsiooniliste väärtuste osas. Ta on avaldanud vastuseisu samasooliste abielule.
Kasčiūnase valimine parteijuhiks võib tuua kaasa uue suuna nii TS-LKD-s kui ka Leedu poliitikas üldiselt. Tema tugev rahvuslik suunitlus ja kompromissitud seisukohad võivad muuta partei rolli opositsioonis, pakkudes selget alternatiivi valitsevale sotsiaaldemokraatlikule koalitsioonile. Ühtlasi võib tema karm immigratsioonipoliitika ja Euroopa Liidu suhtes kriitiline hoiak aidata kaasa rahvuskonservatiivse mõtteviisi levikule Baltimaades.
