Läti poliitikamaastikule lisandus 23. augustil uus jõud – rahvuslik erakond Tõusev Päike (Austošā Saule), mille eestvedajaks on endine Rahvusliku Liidu peasekretär ja noorteorganisatsiooni juht Raivis Zeltīts. Ametlik asutamiskoosolek toimus Riias VEF Kultuuripalees, kus kinnitati erakonna põhikiri ja programm.
Zeltīts, sündinud 1992. aastal, on Lätis tuntud kui järjekindel rahvusriikluse ja konservatiivsete väärtuste eestkõneleja. Tema sulest on ilmunud maailmavaateline teos “Par Nacionālu Valsti” (“Rahvusriigist”) ning monograafia Läti rahvusfilosoofi Pauls Jurevičsi ideedest. Pärast pikki aastaid Rahvuslikus Liidus jõudis ta veendumusele, et partei on kaotanud sideme oma algsete ideaalidega ning muutunud liiga konformistlikuks.
„Meie eesmärk on taastada aus ja rahvuslikul enesemääramisel põhinev poliitika. Läti poliitikat juhivad täna vasakliberaalsed ja stagnatsioonilised suundumused, samas kui ühiskonnas kasvab rahulolematus. On aeg sekkuda,” sõnas Zeltīts erakonna loomisel.
Lisaks temale valiti uue erakonna juhatusse Matīss Žuravļevs, Viesturs Arklons, Dace Lindberga, Oto Brantevics, Ieva Duļevska, Sandis Riekstiņš ning Gatis Ilgažs.
Tõusva Päikese ideoloogiliseks vundamendiks on etniline rahvuslus, konservatism ja rahvusliku enesemääramise põhimõte. Erakond seab esiplaanile vastuseisu massiimmigratsioonile, Vene mõjuvõimu püsimisele Lätis ning Lääne liberalismi ideoloogilisele survele.
Zeltīts rõhutas, et uue erakonna loomise aeg ja kuupäev on sümboolne: 23. august meenutab nii 1939. aasta Molotovi–Ribbentropi pakti, millega Baltimaad anti Kremlile, kui ka 1989. aasta Balti ketti, mil rahvad nõudsid tagasi oma vabadust. „2025. aasta 23. augustil väljendame taas oma tahet – Läti peab jääma rahvusriigiks, mitte muutuma Kremlile alluvaks provintsiks või massiimmigratsiooni tsooniks,” märkis ta.
Erakonna värskelt avaldatud programmis on mitu keskset osa:
- Riigikaitse – Läti kaitseväe tugevdamine, reservväelaste ja Zemessardze laiendamine kuni 90 000 mehest koosnevaks struktuuriks, idapiiri kindlustamine ja aktiivne koostöö NATO ning Balti riikide vahel.
- Turvalisus ja korrakaitse – politsei ja julgeolekuasutuste võimekuse suurendamine, karmimad karistused raskete kuritegude eest, ning korruptsioonivastase prokuröri institutsiooni loomine.
- Perepoliitika – toetusprogramm uutele ja suurperedele, lastetoetuste ja sünnitoetuste tõstmine, Istanbuli konventsioonist väljaastumine ning põhiseaduse täiendamine, et kindlustada abielu määratlus mehe ja naise vahelise liiduna.
- Deokupatsioon ja immigratsioon – nõue lõpetada Venemaa ja Valgevene kodanikele elamislubade andmine, repatriatsiooni edendamine ebalojaalsete immigrantide seas, vastuseis EL-i sundkvootidele ning välisüliõpilaste arvu piiramine.
- Riigikeele kaitse – kriminaalvastutus läti keele staatust õõnestavate tegude eest, vene keeleoskusnõude keeld töökuulutustes, hariduse täielik üleviimine läti keelele ning riiklikud programmid, et kaitsta noori ingliskeelse meediaruumi ülemvõimu eest.
Läti seaduste järgi on erakonna registreerimiseks vaja vähemalt 200 asutajaliiget, valimistel osalemiseks aga vähemalt 500 liiget ning registreerimist aasta enne valimisi. Zeltīts kinnitas, et uue partei ülesehitus saab olema range ja läbipaistev: iga liituja tausta kontrollitakse hoolikalt, et vältida oportunistlikke või ideoloogiliselt võõraid mõjusid.
„Inimesed ütlevad mulle, et neil pole enam kedagi, kelle poolt hääletada. Meie erakond on vastus sellele meeleheitele – viimane lootus, et Läti jääks oma riigiks ja rahvaks,” ütles Zeltīts oma pöördumises.
Tõusva Päikese loomine tähistab uut peatükki Läti rahvuskonservatiivses poliitikas. Zeltītsi samm kinnitab, et osa rahvuslikust liikumisest ei näe enam Rahvuslikus Liidus oma ideaalide kandjat, vaid otsib selgemat ja kompromissitumat alternatiivi. 23. augusti valik erakonna sünnipäevaks annab sellele liikumisele ajaloolise sümboli jõu – mälestus kaotatud ja taasvõidetud iseseisvusest.
