Läti Seim on asunud arutama olulisi muudatusi riigi immigratsiooniseadustes, mis hõlmavad ka keeleoskuse nõuet alalise elamisloa saanud Vene kodanikele. Kui muudatused seadusega vastu võetakse, peavad Venemaa kodanikud, kellele on antud alaline elamisluba Läti territooriumil, tõestama oma oskust kõneleda riigikeeles.

Selle ettepaneku kohaselt nõutakse tulevikus Lätis elavatelt Venemaa kodanikelt, kellele on väljastatud alaline elamisluba, läti keele oskust. Kuigi seadusemuudatuste esimene lugemine on juba läbitud, seisab veel ees kaks lugemist, mis kujundavad selle seadusandliku akti lõpliku vormi.

Seni on Lätis alalise elamisloa alusel viibivate Venemaa kodanike hulgas olnud need, kelle elukoht oli 1. juulil 1992. aastal Lätis ning kes olid siis ametlikult Läti elanike registris. Nemad said oma alalise elamisloa vastavalt tollal kehtinud välismaalase seadusele, mis aga kaotas kehtivuse aastal 2003, kui võeti vastu uus immigratsiooniseadus.

Paljud neist inimestest, kelle hulka kuuluvad sageli Venemaa sõjaväepensionärid ja nende pereliikmed, on Venemaa kodanikud. Nüüdseks on Läti võimudel kavas lõpetada nende alaliste elamislubade kehtivus järgmise aasta jooksul, kui nad ei esita dokumente Euroopa Liidu alalise elamisloa saamiseks.

Vastavalt seadusemuudatustele peavad need isikud esitama tõendi läti keele eksami sooritamise kohta hiljemalt järgmise aasta 1. septembriks. Samas on vanemad kui 75-aastased inimesed vabastatud sellest keelenõudest, nii nagu kehtib ka ajutiste elamislubade korral.

Läti Seimi Rahvuslaste Ühenduse fraktsiooni aseesimehe Jānis Dombrava (pildil) sõnul on osa nendest inimestest olnud seotud okupatsioonivõimu teostamisega, olles teeninud Lätit okupeerinud Nõukogude Liidu sõjaväes. Lisaks on nad osalenud Interrinde tegevuses, mis võitles Läti iseseisvuse vastu, ning teadlikult valinud Venemaa, mitte Läti kodakondsuse.