Läti ja Leedu on võtnud vastu otsuseid tuhandete Valgevene ja Venemaa kodanike riigist välja saatmiseks, pidades neid oma julgeolekule ohuks. Samas näib Eesti olevat olukorrale reageerimisel vähem edukas, pigem tuuakse siia välismaalasi juurde.

Leedu teatas 4. augustil, et üle tuhande Valgevene ja Venemaa kodaniku on kujutamas ohtu riigi julgeolekule. Selle tulemusena on plaanis riigist välja saata 910 Valgevene ja 254 Venemaa kodanikku.

Leedu viis läbi küsitluse venemeelsete inimeste väljasõelumiseks, kus muuhulgas küsiti nende seisukohta Krimmi annekteerimise kohta 2014. aastal. Neid, kes näitasid üles toetust Krimmi annekteerimisele, peetakse Leedu julgeolekule ohtlikuks.

Sarnaselt otsustas ka Läti hiljuti võtta vastu rangemaid meetmeid, tühistades elamisloa viiel kuni kuuel tuhandel Venemaa kodanikul ning paludes neil riigist lahkuda. Läti võttis pärast Venemaa sõja algust vastu keeleoskust puudutavad nõuded, mida osa Venemaa kodanikke pole suutnud täita.

Eesti aga ei plaani sarnaseid meetmeid, ütles ERR-ile sotsiaaldemokraadist siseminister Lauri Läänemets. Ta mainis, et Eesti ei ole arutanud ankeetide küsimise või massilise väljasaatmise läbiviimise võimalust. Läänemets tõi välja, et ankeedid ei pruugi anda adekvaatset pilti nendest inimestest, kes võivad kujutada ohu Eesti julgeolekule, kuna sellised inimesed oskavad end tihtipeale varjata või valetada.

Eestis hinnatakse keeleoskust elamisloa uuendamisel juba praegu ning siseminister lisas, et kehtivad erandid näiteks vanuritele või Eestis koolis õppinud lastele. Keelenõudeid ega elamisloa taotlemise protseduure Eesti muuta ei kavatse.

Läänemets rõhutas, et venemeelseid inimesi, kes võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule, tuvastab kaitsepolitseiamet ning oluline on tagada Eesti riigi ja rahva turvalisus. Läti ja Leedu näite põhjal tuleks ka Eestil jätkuvalt olla valmis ja aktiivselt tegeleda võimalike julgeolekuriskidega, et tagada riigi stabiilsus ja kaitse.