Läti astub sammu lähemale suuremale otsedemokraatiale. President Edgars Rinkēvičs esitas eelmisel nädalal parlamendile (Saeima) eelnõu, mille eesmärk on muuta rahvahääletuse algatamine kättesaadavamaks kõigile kodanikele – et tagada rahva tegelik osalus olulistes otsustes.

Viimased 12 aastat pole Läti seim läbi vaadanud ainsatki rahva algatatud seadusemuudatust. Miks? Sest kehtiv kord on rahvaalgatustele peaaegu läbimatu: praegu kehtivate reeglite järgi tuleb referendumi algatamiseks koguda aastaga vähemalt 155 000 allkirja, mis moodustab kümnendiku kõigist valijatest. Sellist künnist pole seni suutnud ületada ükski kodanikualgatus.

Läti president rõhutab, et rahva hääl peab demokraatias ka tegelikult kõlama. Ta meenutas, et juba 2014. aastal soovitas Läti põhiseaduskohus toona kehtestatud piirangud üle vaadata, kuid senini pole seda tehtud.

“Ühiskond on küps selleks, et osaleda rohkem poliitilistes otsustes. Kümnendi tagune künnis ei vasta enam tegelikule olukorrale – see summutab kodanikuinitsiatiivi,” selgitas Rinkēvičs.

Tema ettepanek on alustada reformi esmase häältekünnise alandamisest. Uue korra järgi piisaks rahvahääletuse protsessi käivitamiseks 46 000 toetusest poole aasta jooksul – senise 155 000 asemel. Seejärel peab keskvalimiskomisjon algatuse põhiseadusele vastavuse üle vaatama ja alustama ettevalmistusi referendumi tegelikuks korraldamiseks.

Rinkēvičs rõhutas, et tegemist ei ole kiire lahenduse või populistliku käiguga. “See ei ole võlukepike, kuid see on üks võimalus aidata taastada rahva usaldus võimukandjate vastu,” ütles president.

Seimi arutelu eelnõu üle pole veel toimunud, ent presidendi ettepanek peaks jõustuma 2026. aastal, pärast järgmisi valimisi.

Läti suund rahvale suurema kaasarääkimise võimaluse andmisel väärib tähelepanu ka Eestis. Meiegi põhiseaduslik kord võimaldab rahvahääletusi, kuid rahvaalgatuse mehhanismi puudumine on selle võimaluse aastate jooksul muutunud pigem sümboolseks.