Lääneranna vallavolikogu arutas 27. augustil 74 allkirjaga rahvaalgatust, milles kohalikud elanikud soovivad Lääneranna valla üleminekut Pärnu maakonnast tagasi Läänemaa koosseisu, kuhu see ala on sajandeid kuulunud. Vaatamata pikalt kestnud avalikule arutelule ja rahvaalgatusele ei jõudnud volikogu isegi selleni, et otsustada, kas rahvaküsitlus maakondliku kuuluvuse üle üldse korraldada.
Põhjus oli formaalne: päevakorras polnud vastavat eelnõu ning seetõttu polnud ka midagi hääletada. Küsimus ise on aga volikogu liikmete vahel endiselt teravalt üleval.
Rahvaalgatuse eestvedaja Kristjan Korsten selgitas volikogule, miks tuleks elanikele anda võimalus oma maakondliku kuuluvuse kohta sõna sekka öelda. Tema hinnangul ei ole põhjust karta, et rahvaküsitlus kogukonda lõhestaks. „Demokraatiale on teatud vastuolu ja vastasseis omane,“ ütles Korsten, võrreldes olukorda tavapäraste valimistega. Tema sõnul võib enne küsitlust olla debatt ja vaidlusi, kuid pärast seda saab elu tavapäraselt edasi minna.
Vallavolikogu esimees Silvia Lotman tundis seevastu huvi, kas algatajad on kaalunud võimalust, et maakonnavahetuse ümber puhkev kampaania võib viia valla elanike vastandumiseni. Volinike arutelus kõlas korduvalt seisukoht, et Lääneranna vallas olevat teisigi, palju pakilisemaid probleeme.
Teise argumendina toodi välja raha. Andres Hirvela küsis Korstenilt, kas ta on arvestanud, et maakonna vahetamine tähendaks vajadust kohandada või ümber teha erinevaid arengudokumente ja planeeringuid. Tema hinnangul on vallal niigi rahalisi probleeme ning ligikaudu 10 000 euro suurune rahvaküsitlus ei pruugi olla esmatähtis kulu.
Korsten jäi seisukohale, et tegemist on põhimõttelise küsimusega, mille puhul oleks selline kulu põhjendatud.
Vallavanem Tarvi Sits leidis, et maakonnakuuluvuse küsimuse juurde võiks tagasi tulla näiteks järgmiste kohalike omavalitsuste volikogu valimiste ajal. „Kiirustamiseks pole meie hinnangul põhjust,“ ütles vallavanem.
See põhjendus on aga rahvaalgatuse seisukohast problemaatiline, sest sisuliselt tähendab see, et ligi 5000 elanikuga vallas võib kaua avalikult arutatud maakonnakuuluvuse küsimus jääda järjekordselt ootama uut sobivat hetke. Konkreetset otsust selle kohta, kas elanikele üldse antakse võimalus küsimuses oma arvamust avaldada, praegu ei ole.
Samas juhtis volikogu liige Meelis Malk tähelepanu sellele, et 2017. aasta haldusreformi järel jäi piirkonna ajalooline ja territoriaalne eripära suuresti arvestamata. „Tegelikult me oleme täpselt sama suur pindalalt kui Hiiumaa ja hiidlastel on oma maakond, olgugi, et meil on rahvaarv väiksem,“ märkis Malk.
Tema hinnangul võiks kunagi kerkida isegi laiem küsimus Lihula piirkonna eraldiseisva halduskorralduse kohta. „Põhimõtteliselt võiks vabariigi valitsus meile täna öelda, et teil on kaks valikut, kas ühinete Pärnu linnaga või Lääne-Nigula vallaga,“ arutles ta.
Andres Vaan leidis omakorda, et maakondliku kuuluvuse teema ei ole praegu piisavalt aktuaalne ning kui selle juurde kunagi tagasi tulla, võiks rahvaküsitluse ühendada kohalike valimistega, et kulusid kokku hoida ja saada samal ajal võimalikult lai rahva arvamus.
Kõige selgemaks jäi siiski asjaolu, et 74 allkirja kogunud rahvaalgatus ei toonud 27. augusti istungil kaasa ei rahvaküsitluse otsust ega ka konkreetset ajakava. Valla juhtkond eelistab teemat edasi arutada ja „seedida“, samal ajal kui algatajad leiavad, et demokraatlikult kõige lihtsam lahendus oleks anda elanikele võimalus küsimuses ise otsustada.
