Rail Balticu projekt, mida on tituleeritud Balti riikide suurimaks koostööprojektiks, on sattunud tõsisesse kriisi. Riias toimunud Rail Balticu raudteeprojekti ülevaatusel selgus, et projektiga kaasnevad riskid on oluliselt kasvanud ning peamine probleem – kasvavad kulud ja rahastamise küsimused – on endiselt lahendamata.
RB Raili juht Marko Kivila kinnitas, et projekt on endiselt graafikus ja majanduslikult mõttekas. Siiski, viimased hinnangud ja konsultatsioonifirma Boston Consulting Groupi (BCG) esitatud arvutused maalivad hoopis teistsuguse pildi. Algselt 5,8 miljardi euro suuruse eelarvega planeeritud projekt on tänaseks hinnatud koguni 23,8 miljardi euro suuruseks. See on peaaegu viis korda suurem summa algsest eelarvest.
BCG andmetel on projekti kogumaksumus hinnanguliselt 21,5 miljardit eurot, kusjuures kõige kehvema stsenaariumi kohaselt võib summa ulatuda isegi 32 miljardi euroni. Samal ajal prognoositakse, et projekti eluea jooksul võib see tuua tagasi umbes 28,1 miljardit eurot, mis tähendab, et puhas kasu oleks 6,6 miljardit eurot. Kuid sellised kalkulatsioonid on tänaseks ajast ja arust, kuna inflatsioon ja muude kulude kasv on juba märkimisväärselt suurendanud projekti eelarvet.
Kõige murettekitavam on asjaolu, et Rail Balticu projekti riskid on viimaste hinnangute kohaselt kasvanud 30 protsendi võrra. Suurimaks probleemiks on kulude kasv ja küsimus, kust leida vajalik rahastus. Kivila on tunnistanud, et rahastamise osas tuleb loota Euroopa Liidu toele, kuid siingi pole kindlust, et vajalik summa saadakse.
Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets on samuti avaldanud muret projekti edenemise üle. Tema sõnul on realistlik raudtee valmimise aeg sügis 2031, mitte 2030, nagu algselt planeeritud. Eesti osa eelarve on plahvatuslikult kasvanud – algsest 1,59 miljardist on see tõusnud vähemalt kolme miljardi euroni.
Praeguseks on Euroopa Liidult saadud rahastus ulatunud 2,8 miljardi euroni, kuid projekti täielikuks realiseerimiseks on vaja veel miljardeid. Kivila nägi kolme võimalikku rahastusallikat: Euroopa Liidu täiendav rahastus, Balti riikide riigieelarved ja erasektori laenud ning PPP-projektid. Kuid nende allikate ebakindlus seab kogu projekti tõsisesse ohtu.
Rail Balticu projekti ees seisvad rahastamisprobleemid ja kulude kasv on tõsine hoiatus Balti riikidele. Kui rahastuse leidmine ei õnnestu ja kulud jätkavad kasvu, võib see suurprojekt osutuda hoopis finantskoormaks, mitte majanduslikuks edulooks. On aeg vaadata tõsiselt üle projekti juhtimine ja rahastamisplaanid, et vältida Balti riikide ajaloo suurima koostööprojekti nurjumist.
