Kultuuriminister Heidy Purga tunnistas oma käskkirjaga Maardu hiiemetsa looduslikuks pühapaigaks, samas muutes pühapaiga piire erametsafirma huvides. Maavalla Koda leiab, et kultuuriministri käskkirjaga on hoopis avatud võimalused suure osa hiiemetsa hävitamiseks.
“Kahetsusväärselt on kultuuriminister Heidy Purga teinud otsuse, mis on kahjulik kultuuripärandile, arvates kaitse alt välja suure osa Maardu hiiemetsast,” ütles Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm. “Kultuuriminister jättis kasutamata võimaluse tunnistada ja heastada riigi 2010.–2012. aastal tehtud vigu, mis viisid toona lageraieteni Maardu hiiemetsas.”
Maavalla Koja hinnangul vajab Maardu hiiemets kaitset tervikuna ning metsa lageraietest puudutatud osad peaksid saama looduslikult taastuda. Kuid kultuuriminister Heidy Purga tänavu 6. mail allkirjastatud käskkiri murrab Eesti Vabariigi pea sada aastat tagasi antud lubadust Maardu hiiemetsa kaitsta.
Riigikogu võttis muinasvarade kaitse seaduse vastu 1925. aastal ja Maardu hiiemets võeti selle alusel kaitse alla juba 1926. aastal. Seaduse järgi oli keelatud hiiepuude raiumine, hiiekohtade kaevamine ja harimine, hiie allikate kuivatamine, kraavitamine ja rookimine. Ka nõukogude ajal, Rebala muinsuskaitseala moodustamisel 1987. aastal jäi suurem osa Maardu hiiemetsast kaitseala piiride sisse.
“Minister on eiranud valdkonna parimate asjatundjate nõuannet kaitsta kogu hiiemetsa,” ütles Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm. “Otsusega põlistatakse varasemad õigusvastased otsused ja luuakse ohtlik pretsedent, millega antakse heaksiit mälestise õigusvastasele kahjustamisele.”
2010. aastal müüdi erametsafirmale Eremka osa kaitsealusest Maardu hiiemetsast ja ettevõte tegi seal lageraiet 2011. ja 2012. aastal. Raieluba anti segastel asjaoludel ja Maavalla Koja hinnangul ebaseaduslikult, kuna muinsuskaitseametnik muutis oma volitusi ületades muistise piire.
Tänu protestidele on õnnestunud osa müüdud hiiest tänini alles hoida ja vahepealsete aastate jooksul on hiis saanud taastuda ka lageraietest puudutatud aladel. Muinsuskaitseameti korraldusel toimus 2020. aastal põhjalik ekspertiis Maardu hiiemetsa piiride asjus, mis jõudis järeldusele, et hiiemets hõlmab ka toona lageraie alla jäänud ala.
Maardu hiiemetsa kui terviklikku looduslikku pühapaika ja mälestist tuleks kaitsta piirides, mis arheoloog Vello Lõugase juhtimisel Rebala muinsuskaitseala moodustamise eel hiiemetsana piiritleti (nn majandiplaani piirides). Samuti tuleks keelata metsa raiumine kogu hiiemetsas. Kindlasti tuleks välistada uuendusraied.
Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade traditsioon on säilinud erinevalt suuremast osast läänepoolsest Euroopast siiani. Selles kontekstis on Maardu hiiemets elava mälestisena oluline kogu Euroopa kultuuriruumis.
