Neljapäeval, 7. mail kogunesid Põltsamaa vallas Tapiku külamajja kohalikud elanikud ja riigiasutuste esindajad, et pidada avalik arutelu Tõivere hiie tuleviku üle. Kui kogukond soovib ajaloolise pühapaiga ümber luua 250 hektari suuruse valikraietel põhineva puhverala, siis riigimetsa majandajad ei soovi senistest plaanidest taganeda.
Põltsamaa vallas Tõivere külas asuv vana hiiekoht on Jõgevamaal tõeline haruldus. Kui enamik maakonna pühapaiku asub inimasustuse lähedal ja on rüüstatud, siis Tõivere hiis on peidus sügaval metsade rüpes ja heas seisukorras. Neljakümnemeetrise läbimõõduga alal kasvab kümmekond ligi 200-aastast põlistamme, hiie põhjaservas on väike välu ning läheduses pesitseb kaitsealune konnakotkas. Samas kulgeb tee hiide pahatihti üle RMK raielankide.
Kogukonna aktiivsus ei ole tekkinud tühjale kohale. Mure hiie saatuse pärast kerkis teravalt esile 2024. aasta lõpus, mil selgus plaan rajada hiiest vaid 250 meetri kaugusele suur tuulepark. Kohalike häälekas protest kandis vilja ning 2025. aasta augustis hääletas Põltsamaa vallavolikogu tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise poolt. See võit on andnud kohalikele julguse seista oma kodumetsade ja pärandi eest ka laiemalt.
Täna on hiis taas ohus, sedapuhku ümbritseva majandustegevuse tõttu. MTÜ Endla Looduse Seltsi ja kohalike elanike eestvedamisel soovitakse laiendada hiie kaitseala. Plaan on lihtne: 40-meetrine hiis ise peab jääma majandustegevusest täielikult puutumata, nagu see on põlvest põlve olnud. Seda ümbritseval 250-hektarisel metsaalal soovitakse aga näha eranditult püsimetsanduse meetodeid – see tähendab valikraiet ja lageraie keeldu.
Arutelul peetud ettekandes avas püsimetsanduse tagamaid metsamajanduse asjatundja ja Võro kongressi vanematekogu peavanem Rainer Kuuba. Kogukonna nõudmisi toetasid teiste seas ka kogunemist juhatanud Reinar Jürma, maausuline hiietark Olev Kull, SA Eestlaste Eesti juhataja Ruuben Kaalep ning MTÜ Hoiame Loodust esindajad. Kohal viibis ka Põltsamaa vallavanem Taavi Aas.
Koosoleku kõige emotsionaalsema ja kõnekama hetke pakkus 93-aastane endine metsaülem Erich Valksaar, keda saal kuulas hiirvaikuses. Nõukogude ajal Pajusis töötanud Valksaar on mees, kes on Tõivere hiie päästnud lausa kolmel korral. 1970. aastate teises pooles sai ta Kurista metsamajandi direktorilt käsu tammed maha võtta, kuna ministeeriumi ülemused nõudsid puusärkide tegemiseks tammelaudu. Valksaar, kes oli kohalikelt hiiepaiga tähenduse teada saanud, ei tahtnud puid puutuda. Nii kasutas ta hädavalet, teatades ülemustele, et tammed on seest pehkinud. Kuigi ülemus kärkis ja sõimas, jäid puud alles. Hiljem, kui kogu ümbritsev mets maha võeti, jättis metsaülem hiietammed taas puutumata. Kümmekond aastat tagasi aitas ta kaardistada piirkonna pärandkultuuri, pannes Tõivere hiie pärimuse esimest korda kirja ning päästes selle lõplikult unustuse hõlmast.
Riigiasutuste esindajate vastuvõtt kogukonna plaanile oli aga leige. Muinsuskaitseameti esindaja Krista Karro küll kinnitas, et hiis vastab muinsuskaitse kriteeriumidele, kandes nii looduslikku kui ajaloolist väärtust, ent ametil puudub voli dikteerida ümbritseva metsaala majandamist. Keskkonnaameti ja RMK esindajad otsisid aga argumente, miks nii suurt ala riikliku kaitse alla võtta ei saa. RMK Kagu regiooni kaasamisspetsialist Risto Sepp keeldus hiie ümbrust kogukonnaalana tunnistamast, rõhutades, et riigimetsa tuleb siiski majandada riikliku plaani järgi.
Tapiku külamajas toimunud arutelu oli alles esimene samm pikas protsessis. Järgmisena hakkavad riigiametid menetlema kogukonna täpsemaid ettepanekuid kaitseala laiendamiseks, mis tähendab, et vägikaikavedu kohalike elanike ja riigimetsa majandajate vahel Tõivere põlistammede ümber alles kogub tuure.
