Global Energy Monitori hiljutine raport paljastab selgelt, et lääneriikides propageeritav pööre kliimaneutraalsuse suunas on eos läbi kukkunud. Nafta- ja gaasitootjad riigid kavatsevad kümnendi jooksul neljakordistada nafta ja maagaasi tootmist, ignoreerides sellega 2016. aastal sõlmitud Pariisi kliimakokkulepet, mille allkirjastas 195 riiki.
Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk oli tunduvalt vähendada fossiilkütuste kasutamist ja hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus 1,5 kuni 2 °C vahel. Ent tegelikkus on teistsugune, nagu ilmneb äsjaavaldatud raportist. Suur hulk juba praegu langetatud investeerimisotsuseid uute maardlate avamiseks lubavad neljakordistada globaalselt ammutatava nafta ja maagaasi mahtu. Kümne aasta perspektiivis kavandatakse ammutada pea 31,2 miljardit barrelit naftaekvivalenti, mis on tunduvalt rohkem kui kliimakokkulepe lubaks.
Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Stockholmi keskkonnainstituut on korduvalt hoiatanud, et selline tegevus on täiesti vastuolus kliimaeesmärkidega ning võib nende sõnul põhjustada katastroofilisi tagajärgi. Fossiilkütuste tootmise ambitsioonid ületavad piire, mis on paljude teadlaste arvates vajalikud kliimasoojenemise piiramiseks 1,5 kraadini. Rahvusvaheline säästva arengu instituut rõhutab, et nafta ja gaasi tootmine ning tarbimine peavad järsult vähenema, et hoida kliimasoojenemine alla ohutu piiri.
Ent sellest hoolimata jätkab nafta- ja gaasitööstus oma vääramatuna näival kursil ning uusi maardlaid avatakse üha kiirenevas tempos. Peamised tootjariigid on väljendanud selget kavatsust suurendada tootmist järgneva kümnendi jooksul, kinnitades oma pühendumust fossiilkütuste kasutamisele. Rohepööre näib nende jaoks olevat pigem deklaratiivne kui tegelikult rakendatav kontseptsioon.
Lõuna-Ameerika ja Aafrika on saanud uute nafta- ja gaasiprojektide arendamise globaalseteks keskpunktideks. Eriti märgatav on see neljas riigis, mis alles alustavad oma nafta- ja gaasitööstuse ülesehitamist: Küpros, Guyana, Namiibia ja Zimbabwe. Nende riikide maardlad moodustavad üle kolmandiku kõigist kogustest, mida nafta- ja gaasitootjad kavatsevad globaalselt kasutusele võtta. Eriti suurt naftatoodangu kasvu on oodata Guyanas, kus alates 2015. aastast on avastatud 10 miljardi barreli jagu seniteadmata naftavarusid.
Raportis rõhutatakse, et ka Ameerika Ühendriikide roll on märkimisväärne seoses potentsiaalsete süsinikdioksiidi heitmetega uutest nafta- ja gaasiprojektidest. Hinnanguliselt pärineb USA-st umbes 37 protsenti globaalsete heitmete hulgast 2023. ja 2025. aasta vahel. Kanada järgneb USA-le veidi alla 10 protsendiga ülemaailmsetest heitmetest.
See kõik on märk sellest, et rohepööre on jäänud vaid unistuseks. Kliimamuutuste pidurdamise eesmärk jääb iga uue avastatud maardla ja investeerimisotsusega kaugemaks ja kaugemaks. Tuleb tõdeda, et maailma mastaabis pole näha mingeid märke reaalsest muutusest ning rohepööre jääb pigem ilusaks loosungiks kui tõsiseltvõetavaks tegevuskavaks.
