Muistsete eestlaste kultuur on rikas pärand, täis põliseid tarkusi, mis peegeldavad sügavat ühendust looduse ja elu põhivooludega. Üks tähtsamaid ja pidulikumaid sündmusi oli kevadine päevakäänak, mis tähistas elu taassündi, ühendades mineviku, oleviku ja tuleviku. Vaatleme, kuidas muistsete eestlaste kevadise pööripäeva rituaalid ja tarkused on tänapäevalgi aktuaalsed.
Kevadine pööripäev, tänapäeva kiire elutempo ja tehnoloogia keerises, on kahjuks vajunud unustuse hõlma. Kristliku paastukuu ajal keelati muistsed pidustused, mis varasemale hõimuühiskonnale iseloomulikud olid. Kuid ununenud kommetel ja rituaalidel on endiselt midagi olulist öelda.
Muistsed eestlased tähistasid kevadist pööripäeva kolmepäevaste pidustustega, mille keskmes oli looduse austamine ja viljakuse soovimine. Nad ohverdasid kõigile jumalustele – Taevaisale, Maaemale, Ilmataadile, Vetevanale, Metsaisale ja kõigile kaitsehingedele ning esivanematele. See oli aeg, mil anti toitu vaestele ja santidele, austati surnud esivanemaid ja viidi läbi mitmeid rituaale. Nendest loodeti suuremat viljasaaki, paremat karjaõnne ja inimestele virkust, jõudu ning tugevat tervist.
Pidustustel oli oluline koht ka kevade vastuvõtu traditsioonide juures. Linnulaastude toomine, linnupesade leidmine ja muud väikesed rituaalid seostasid inimesi loodusega, et tagada head õnne ja viljakust. Urbimine, mis oli vitste ja urbade pühitsemine, oli osa tervise maagilistest riitustest. Pidustuste keskmes oli ka toidujagamine ja tulele toidu ohverdamine. Tänapäeval võiksime seda mõista kui rõõmu jagamist, mitte ainult lähedaste, vaid ka kogukonna jaoks. Traditsioonid, mis kutsuvad üles hoolitsema teiste eest ja jagama seda, mis meil on, on endiselt tähtsad.
Muistsete eestlaste kevadise pööripäeva tarkuste kandjateks olid naised, kes viisid läbi pudrupühade tähistamist. Põlisusu tuleohvrid, kus toitu (rasva) põletati lõkkes ja näod määriti tahmaga, et tagada kevadpäikese niiskus, pakuvad tarkusi meie suhtumiseks tule- ja päikeseenergiasse. Tulele toitu ohverdades mäletame tänapäevalgi, et meie heaolu on seotud looduse ja elu põhivooludega.
Kevadine pööripäev, mille puhul kõik külainimesed võisid tunda rõõmu, hüpata tule ümber ja jagada head õnne, pakub tänapäevalgi inspiratsiooni. Kuigi meie ühiskond on muutunud ja paljud kombed on unustatud, on muistsete eestlaste tarkused ikka olulised.
Need tarkused, mis peegeldavad austust looduse vastu, rõõmu jagamist ja ühenduse hoidmist mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, kutsuvad meid üles leidma tasakaalu kaasaegse elu keerdkäikudes. Muistne vaim, mis põimus kokku elu, looduse ja hõimukuuluvusega, kõnetab meid tänapäevalgi, kui otsime teed ökoloogilisema, jätkusuutlikuma ja terviklikuma elu suunas. Meie esivanemate austus kevadise pööripäeva vastu julgustab meid elama harmoonias loodusega ning ühises kogukonnas oma rahvuskaaslaste keskel.
