YouTube’i podcastis “Break the Rules” arutasid saatejuht Lev Polyakov, ajaloolane Tom Rowsell ja religiooniuurija Neal Sendlak põlisusust, kristluse levikust ja kaasaegsetest religioossetest trendidest. Vestlus puudutas nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid teemasid, alates paganlike traditsioonide kadumisest kuni kaasaegse “woke” kultuurini.

Tom Rowsell tõi välja, et paganlus ei kaotanud mitte paremate argumentide, vaid seaduste tõttu. 4. sajandil muutus paganlus Rooma impeeriumis ebaseaduslikuks, mis tõi kaasa selle järkjärgulise kadumise. Rowsell rõhutas, et kristlus oli algselt linnaelanike usund, mis levis eriti just rikaste ja haritute seas. Tema sõnul oli kristluse levik sarnane tänapäeva “woke” liikumisega, kus rikkad ja haritud inimesed võtavad endale eestkõneleja rolli vähemuste eest.

Vestluses käsitleti ka assimilatsiooni ja kultuurilise identiteedi küsimusi. Rowsell märkis, et tänapäeva maailmas on massiline migratsioon loonud olukorra, kus inimesed erinevatest kultuuridest peavad leidma viise, kuidas kohalikku kultuuri integreeruda. Ta rõhutas, et keele ja kultuuri mõistmine on olulised faktorid, mis määravad inimese võimekuse ühiskonda assimilatsiooniks.

Neal Sendlak ja Tom Rowsell arutasid paganlike traditsioonide taastamise võimalusi tänapäeva maailmas. Sendlak leidis, et kuigi päritolu on oluline, ei ole see ainus tegur, mis määrab inimese võimekuse järgida paganlikke traditsioone. Ta tõi näiteks Jaapani šintoismi, kus osalemine rituaalides sõltub pigem kultuurilisest kontekstist kui puhtalt geneetilisest päritolust. Sendlak lisas, et keelel on oluline roll rahva vaimsuse mõistmisel, kuna keel kannab endas rahva ajaloolist ja kultuurilist vaimsust.

Vestluses käsitleti ka kristluse strateegiaid paganluse mahasurumiseks. Rowsell tõi välja, et kristlased said kontrolli surnute matmise üle, mis oli oluline samm paganlike traditsioonide nõrgestamisel. Lisaks kasutasid kristlased paganlike templite ümberehitamist kirikuteks, mis aitas kaasa paganlike tavade asendamisele kristlike kommetega.

Podcastis arutati ka kaasaegseid paganlikke liikumisi, mis on tihedalt seotud “woke” kultuuriga. Rowsell märkis, et mõned inimesed püüavad ühendada paganlikke traditsioone kaasaegsete sotsiaalsete liikumistega, kuid see võib olla ebaautentne. Ta rõhutas, et paganlus ei ole lihtsalt vaba käitumise luba, vaid sügavalt juurdunud kultuuriline ja ajalooline traditsioon.

Vestluses rõhutati, et Homerose “Iliases” ja “Odüsseias” ei olnud lihtsalt kirjandusteosed, vaid need olid antiikaja “internet” – allikad, mis sisaldasid teavet nii geograafia, laevaehitusest kui ka ühiskonna korraldamise kohta. Neal Sendlak tõi välja, et need eeposed olid suulise traditsiooni osa, mida esitati muusikalises vormis, mis aitas neid meelde jätta ja kultuuri osaks saada. Ta märkis, et religioonil oli oluline roll struktureeritud eluviisi loomisel, mis võimaldas inimestel areneda üle oma loomulike piiride.

Tom Rowsell arutas Platoni kriitikat Homerose ja Hesiodose suhtes. Platon kritiseeris neid autoriteid oma teoses “Vabariik”, väites, et nende lood jumalatest ja kangelastest ei ole sobivad noorte harimiseks, kuna need kujutavad jumalaid ebaideaalsena. Rowsell leidis, et Platonil olid õigustatud mured, kuid ta võis olla liiga karm. Ta usub, et müütides peitub sügavamat tarkust, mida tuleb tõlgendada, mitte lihtsalt võtta sõna-sõnalt. Näiteks kui müütides kujutatakse jumalaid ebaeetiliselt, peaks see olema vihje selle kohta, et tegelik tähendus on varjatud.

Neal Sendlak lisas, et Platon ja teised filosoofid, nagu Herakleitos, püüdsid luua uut kultuurilist paradigmat, mis asendaks vanad müüdid. Kuid nende kriitika viis lõpuks kristluse levikuni, mis omakorda muutis antiikmaailma pöördumatult. Sendlak märkis, et kui Platon ja teised filosoofid oleksid näinud, kuidas nende ideed kristluse kaudu ühiskonda mõjutasid, oleksid nad võib-olla oma seisukohti muutnud.

Vestluses käsitleti ka antiiksete saladuslike kultuste olemust. Rowsell tõi välja, et need kultused, nagu näiteks mithraism, pakkusid inimestele võimalust saada ligi sügavamatele spirituaalsetele tõdedele. Mithraism oli populaarne eriti Rooma sõjaväes, kuid erines kristlusest selle poolest, et see oli suletud kultus, mis ei olnud avatud kõigile. Sendlak lisas, et paljud neist kultustest olid pärit Ida maailmast ja pakkusid uusi ideid, mida traditsiooniline paganlus ei sisaldanud.

Arutati ka Pythagorase mõju. Pythagoras ja tema järgijad järgisid ranget eluviisi, kuhu kuulusid askeetilised toitumispiiranguid ja mitmesugused rituaalid. Rowsell märkis, et pütagoorlased olid ühed esimesed, kes levitasid oma õpetusi üle mitme linna, muutes need piirkondlikuks religiooniks. Ta tõi välja, et paljud Pythagorase õpetused, nagu reinkarnatsioon, olid levinud ka teistes kultuurides, näiteks keldi ja germaani rahvaste seas.

Vestluses käsitleti esoteeriliste (salajaste) ja eksoteeriliste (avalike) traditsioonide vahelisi pingeid. Tom Rowsell tõi välja, et antiikajal oli oluline luua kahetasandiline süsteem, kus tavainimesed järgisid lihtsamaid religioosseid rituaale, samas kui spirituaalselt arenenumad inimesed said ligi sügavamatele tõdedele. Ta tõi näiteks Rooma keiser Juliuse, kes püüdsid ühendada traditsioonilist paganlust platonistliku filosoofiaga, luues sellega tasakaalu avalike ja salajaste traditsioonide vahel.

Neal Sendlak lisas, et selline kahetasandiline süsteem oli vajalik, et vastanduda kristluse levikule. Ta tõi näiteks Skandinaavia paganluse taastamise katsetest, kus rõhutati Thori kultuse populaarsust talurahva seas, et luua tugev vastukaal kristlusele. Sendlak märkis, et paganlikud traditsioonid olid tihti seotud konkreetsete ühiskonnakihiga, mistõttu oli oluline neid kohandada erinevatele sihtrühmadele.

Samuti arutati paganlike elementide olemasolu kristluses. Rowsell märkis, et kristlus omandas palju elemente rooma paganlusest, nagu näiteks missa struktuur ja arhitektuur. Ta tõi välja, et isegi varakristlikud teoloogid, nagu Justinus Märter, märkasid sarnasusi mithraismi ja kristluse vahel, kuigi nad pidasid neid paganlikke rituaale deemonlikeks koopiateks.

Sendlak lisas, et kuigi kristlus omandas mõned paganlikud elemendid, ei olnud see märkimisväärselt mõjutatud germaani, keldi või slaavi paganlusest. Ta leidis, et need mõjud olid piiratud ja ei mänginud olulist rolli kristluse arengus. Rowsell nõustus, et paganlikud traditsioonid jäid pigem kohalikeks ja ei muutunud kristluse osaks.

Vestluses käsitleti ka Ameerika Ühendriikide asutajate maailmavaadet, mis oli mõjutatud nii kristlusest kui ka paganlikest ideedest. Rowsell tõi välja, et paljud asutajad, nagu George Washington, olid vabamüürlased, kes kombineerisid kristlikke ja antiikseid rooma ideid. Ta märkis, et 18. sajand oli ajastu, mil Lääne maailm oli jagunenud kaheks vastandlikuks vooluks: ühel pool olid puritaanid, kes rõhutasid rangeid moraalinorme, ja teisel pool olid need, kes püüdsid taaselustada antiikseid paganlikke ideid.

Sendlak lisas, et see segaduslik ajastu viis deismi, vabamüürluse ja liberalismi tekkeni. Ta märkis, et Ameerika asutajad olid inspireeritud nii Piiblist kui ka antiiksetest rooma ja germaani traditsioonidest, mis kajastus nende ideedes ja sümbolites.

Vestluses arutati ka Aafrika kultuuri mõju Ameerika ühiskonnale. Rowsell märkis, et Ameerika kultuur on olnud märkimisväärselt mõjutatud Aafrika-Ameerika kogukonnast, eriti muusika ja tantsu kaudu. Ta tõi välja, et jazz ja hiljem hip-hop on olnud olulised kultuurilised nähtused, mis on mõjutanud nii mustanahalisi kui ka valgenahalisi. Sendlak lisas, et Aafrika muusika ja tantsud on tihti seotud spirituaalsuse ja rütmiga, mis meenutab antiikseid kreeka rituaale, nagu dionüüsose kultuse tseremooniad. Ta märkis, et kuigi mõned traditsioonilised kristlikud kogukonnad võivad sellega seotud kaasaegseid kultuurinähtusi mitte heaks kiita, on need siiski osa põlisest spirituaalsest pärandist.

Surmajärgne maailm võib olla tihedalt seotud inimese kultuurilise taustaga ja sellega, kuidas nad on õpetatud seda maailma ette kujutama. Tom Rowsell tõi välja, et germaani paganluses usuti, et surnud lähevad esmalt põrgu, kus neid mõistetakse kohut, ning seejärel suunatakse nad erinevatesse saalidesse, mis on seotud erinevate jumalatega. Ta märkis, et need saalid ei pruugi välja näha nagu 10. sajandi viikingite saalid, vaid pigem sarnanevad kohtadega, mida inimene on oma elus kogenud, näiteks pubid või muud tuttavad paigad.

Neal Sendlak lisas, et teispoolsuse kogemused on tihti seotud inimese enda elukogemustega ja kultuuriliste eelarvamustega. Ta tõi näite sarjast “Sopranod”, kus üks tegelastest kogeb peaaegu surma ja näeb unes põrgut, mida kujutatakse iiri pubina, kus on nii iirlasi kui ka muistseid rooma sõdureid. Selle näite abil rõhutas Sendlak, et teispoolsuse kogemused on tihti peegeldus inimese enda kultuurilisest taustast.

Käsitleti ka unenägude ja astraalsete projektsioonide rolli spirituaalsete kogemuste mõistmisel. Lev Polyakov jagas oma unenägu, kus ta kohtas olendit, kes andis talle kohvri, mis sisaldas šokolaaditahvleid ja esoteerilisi tekste. Olend selgitas talle, et teispoolsuses on inimese mõtted ja emotsioonid palju intensiivsemad ning need kujundavad ümberringi olevat maailma. Polyakov pakkus välja, et see võib seletada, miks erinevad kultuurid kujutavad endale teispoolsust erinevalt – igaüks näeb seda maailma läbi oma kultuuriliste ja isiklike prisma.

Sendlak nõustus, et teispoolsuse kogemused on tihti subjektiivsed ja sõltuvad inimese enda kogemustest ja uskumustest. Ta tõi välja, et šamanistlikes traditsioonides on tavaline, et šamaanid reisivad teispoolsuses ja kohtavad seal olendeid, kes võivad näha välja nende enda kultuuriliste eelarvamuste järgi. Ta märkis, et see võib seletada, miks erinevad inimesed võivad kogeda samu spirituaalseid olendeid erineval viisil.

Vestluses arutati ka kultuuriliste maskide mõju teispoolsuse kogemustele. Rowsell tõi välja, et germaani paganluses usuti, et jumalad võivad kanda maske, et ilmuda inimestele nende enda kultuurilises kontekstis. Ta märkis, et see võib seletada, miks näiteks jaapanlased võivad teispoolsuses kogeda olendeid, kes on seotud nende enda kultuuriga, samas kui germaani paganad näevad Odinit või teisi germaani jumalaid.

Sendlak lisas, et see mõiste on levinud ka teistes kultuurides. Ta tõi näite hinduismist, kus jumalad võivad ilmuda erinevate vormidena, sõltuvalt inimese uskumustest ja vajadustest. Ta märkis, et see võib seletada, miks erinevad inimesed võivad kogeda samu jumalaid või spirituaalseid olendeid erineval viisil.

Rõhutati, et erinevad kultuurid ja traditsioonid peaksid säilitama oma unikaalsuse, isegi globaliseerumise tingimustes. Tom Rowsell märkis, et oluline on, et inimesed saaksid elada oma traditsioonide järgi, ilma et see segaks teiste kultuuride elu. Ta tõi välja, et globaliseerumine ei peaks muutma kõiki kultuure ühtseks “massiks”, vaid peaks võimaldama erinevatel traditsioonidel koos eksisteerida.

Neal Sendlak lisas, et iga rahvas peaks hoidma oma traditsioone ja kultuuri, kuna see on nende identiteedi alus. Ta usub, et rahvusvaheline majanduslik koostöö võib toimida, kuid kultuurilised traditsioonid peaksid jääma pühaduks ja säilitama oma autentsuse.

Ühtlasi käsitleti kristluse rolli tänapäeva ühiskonnas. Rowsell märkis, et paljud inimesed Ameerikas hakkavad tundma, et kristlus ei täida enam nende vaimseid vajadusi. Selle asemel pöördutakse vanemate traditsioonide poole, nagu kreeka ja rooma mütoloogia või germaani paganlus. Ta usub, et inimesed peaksid olema vabad uurima oma juuri ja leidma endale sobivaid spirituaalseid teid. Sendlak lisas, et kristlus võib olla mõne jaoks parem valik kui ateism, kuna ateism ei paku vastuseid elu suurtele küsimustele, nagu surm ja kannatus. Ta rõhutas, et religioonid annavad inimestele tunnetuse, et nende tegevustel on tähendus, mis on oluline nii indiviidi kui ka ühiskonna jaoks.

Vestluse lõpus arutati tulevikuprognoose, eriti 2025. aasta suhtes. Tom Rowsell väljendas arvamust, et 2025. aasta võib olla oluline murdepunkt, eriti Suurbritannias, kus ühiskondlik rahutuste tase on tõusnud. Ta usub, et ühiskond on kogunud pingeid, mis võivad lõppeda suurte muutustega. Neal Sendlak tõi välja, et 2025. aastal võib toimuda olulisi muutusi ka poliitilises maailmas, eriti USA-s, kus uus valitsus võib saada võimu, mida on võrreldud vaid Vana-Rooma keisri Augustuse ajaga. Ta märkis, et sellised muutused võivad tuua kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi, kuid kindel on see, et maailm on muutumas.