Reformierakondlasest Riigikogu liige ja perearst Karmen Joller võtab sotsiaalmeedias sõna punase kärbseseene traditsiooniliste kasutusviiside vastu, süüdistades seenepreparaatide müüjaid libameditsiinis ja valetamises. Samas on tõenduspõhine rahvameditsiin punast kärbseseent aastasadu ja -tuhandeid kasutanud nii Eestis, Euraasia metsavöötmes kui paljudes vanades tsivilisatsioonides väga edukalt ja ka tänapäeva uuringud viitavad selle raviomadustele.
“Punane kärbseseen ei ravi absoluutselt mitte midagi!” väidab Joller ja lisab: “Te valetate inimestele ja kasutate rikastumiseks rasket haigust põdevate inimeste meeleheidet, va raisakotkad!” Tema sõnul on rahvameditsiini järgijad “libatoktorid”, kellel tuleks “silma peal hoida ja nõustada ja õpetada, vajadusel rangemaid meetmeid kasutada”. Jolleri sõnul peaks Terviseamet kärbseseente müügile reageerima ja seda täiesti legaalset tegevust takistama.
Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjadest võib leida suurel hulgal kirjeldusi punase kärbseseene (Amanita muscaria) kasutamisest nii sees- kui välispidiselt erinevate haiguste raviks. Kuigi vanarahvas ei osanud kirjeldada orgaanilise keemia valemeid ja protsesse, oli rahvameditsiin küllaltki tõenduspõhine: tunnustuse said need ravimtaimed ja -seened, mille toime kohta oli olemas kindel lugu või kogemus. Nii on punase kärbseseene määret kasutatud pärimuse järgi väga tulemuslikult luu-, liigese- ja hambavalu vastu, sellega on ravitud halvatust ja paistetust. Seespidiselt on punase kärbseseene preparaatidega ravitud kopsuhaigust ning rahva teatel koguni paranetud vähist.
Maret Saare klassikaline teadusartikkel “Punane kärbseseen animistlik-šamanistlikes kultuurides” (Akadeemia 1990, nr 3) heidab valgust kärbseseene sakraalsele ja rituaalsele kasutamisele meie idapoolsete sugulasrahvaste ning teiste Põhja-Euraasia kultuuride juures. Šamanistliku kasutamise puhul oli tihti määrav tarvitaja kärbseseent austav eelhäälestus. “Ühe arvamuse järgi on seen teadvuse muutmise võtete toime võimendaja ning teise arvamuse järgi kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku informatsiooni vahendaja,” selgitab Saar. “Kolmandat liiku arvamuse järgi on kärbseseenel šamaaniriitustes kasutatuna ka hirmu pärssiv toime.”
Joller pühendab sellele iidsele traditsioonile vaid ühe lause: “Aastatuhandeid on šamaanid söönud seent selleks, et saada “kontakti teispoolsusega” – tänapäeval nimetatakse seda narkouimaks.” Sealjuures märgib Maret Saare artikkel, et “lõbusa meeleolu tekitamise juhud” olid ainult üks ja pigem ebaoluline aspekt punase kärbseseene traditsiooniliste kasutusviiside hulgas. “Euroopalikust kultuurist pärit uurijad ei suuda lõpuni tunnetada teadvuse muundunud oleku saavutamise tee ja selle oleku enda olemust, rääkimata nende erinevustest seene manustamise puhul ja ilma selleta,” kirjutab Saar.
Maret Saare sõnul olid ka sellised olukorrad põliselanike hulgas täiesti ohutud. “Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et autentsetes allikates pole toodud ühtki juhtu, kus kärbseseene mõju all oleva põliselaniku käitumine oleks olnud ohtlik temale endale või ümbritsevatele. Vastupidi – enamasti on rõhutatud seene mõjul tekkinud psüühilise seisundi positiivset iseloomu,” viitab Saar Siberi põlisrahvaste kogemustele punase kärbseseenega.
Mitmesugustele kärbseseene raviomadustele viitab ka Maret Saare artikkel. Näiteks on punane kärbseseen aidanud tõsta organismi vastupidavust suurtele füüsilistele koormustele ning liigutuste osavust, vastavate tegevuste seas on loomade jälitamine kanuus, heinategemine, paatide tirimine köitega, suurte raskuste kandmine pika maa taha, pikad rännakud käies või joostes. Hantide juures on rästikuhammustuste puhul mürgi levimise peatamiseks kärbseseeneleotist naha sisse hõõrutud.
Kuigi tänapäeval ei ole punase kärbseseene ravitoimet põhjalikult uuritud, on avaldatud materjale, mis viitavad kärbseseene analgeetilisele toimele ja ärevust vähendavatele omadustele. Teaduslikult on uuritud näiteks kärbseseeneekstrakti pärssivat mõju kätevärinale ja Parkinsoni tõbe leevendavaid efekte. Eksisteerib farmakoloogilisi tõendeid, mis toetavad punase kärbseseene traditsioonilisi kasutusviise. Olulisemateks ravitoimeteks peetakse stressi ja ärevuse ravimist, lihasvalu leevendamist, tervendava une soodustamist ning kasvajate ärahoidmist ja mälu parandamist. Seega võib väita, et punasel kärbseseenel on potentsiaali mitmesuguste seisundite, sealhulgas depressiooni, unetuse, migreeni, allergiate, gingiviidi, kõrvetiste, ekseemi, psoriaasi, epilepsia, kõrge vererõhu ja hormonaalse düsfunktsiooni ravis. Teateid on ka kärbseseene valuvaigistavast toimest ja alkoholi, opiitide, nikotiini, kofeiini ning teiste narkootikumide sõltuvusest vabanemisest punase kärbseseene abil.
Sealjuures ei eksisteeri sellist uuringut, mis väidaks sarnaselt Jollerile, et punasel kärbseseenel ravitoime puudub. Punase kärbseseene on toimiva ravimina määratlenud ka Ravimiamet. Punast kärbseseent sisaldab Ravimiameti kodulehel avaldatud “Ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekiri”, mis põhineb ravimina määratletud toodetes sisalduvatel raviomadustega ainetel ja taimedel. Ravimiameti sõnul võivad seal loetletud ravimid ravida haigusi, ennetada või leevendada sümptome.
Küll on olemas uuringuid, mis viitavad kärbseseente toimeainete ohtlikkusele suurtes kogustes manustamise puhul. Seega on oluline meeles pidada, et suures koguses on punane kärbseseen mürgine, kuid surmajuhtumeid esineb väga harva, kuna surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Tänapäevane tõendusmaterjal seene ravitoimete kohta põhineb peamiselt mikrodoseerimisel. Samuti tuleb märkida, et ka Põhja-Euraasia rituaalides ei olnud kärbseseene tarvitamine kunagi kohustuslik ning neid šamaane, kes kärbseseent kasutasid, peeti tihti nõrgemateks neist, kes riituste läbiviimisel ilma kärbseseeneta läbi said.
