Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm on astunud tavatu sammu ja teatanud oma ametist lahkumisest, tuues põhjuseks valitsuse otsustamatuse hädavajaliku laskemoonavaru soetamisel. Salmi sõnul on valitsus olnud teadlik 1,6 miljardi euro vajadusest, kuid pole selleks samme astunud.

Kaitseministeeriumi praegune eelarve on 1,35 miljardit eurot. Valitsus on varem põhjendanud mitmeid maksutõuse kaitsekulude kasvuga, kuid tegelikkuses pole need rahad valdavalt jõudnud kaitse-eelarvesse. Suurem osa vahenditest on läinud muude kulude katteks ja aukude lappimiseks.

Kusti Salm teatas oma lahkumisest, põhjendades seda valitsuse vähese panusega riigikaitse arendamisse. “Viimase aasta jooksul oleme jõudnud olukorda, kus minu hinnangul teeb valitsus riigikaitse arendamiseks liiga vähe. Eelkõige toon siin välja otsuse puudumise kriitilise 1,6-miljardilise laskemoonavarude puudujäägi likvideerimiseks,” selgitas Salm.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi sõjalise nõuande kohaselt tuleneb 1,6 miljardi euro vajadus Eesti kaitseplaanidest, mis näevad ette vaenlase relvastuse ja üksuste hävitamist teisel pool Eesti idapoolset kontrolljoont ja riigipiiri. Vaenlase tabamine kaugemalt vähendaks purustusi Eestis ning minimeeriks inimkaotusi.

Nõuandes esitatakse metoodika, kuidas on välja arvutatud süvalahinguks vajaliku laskemoona summa. Eesti relvastuses on juba mitmikraketiheitjad Himars, laevatõrjeraketid BlueSpear ja liikursuurtükid K9 Kõu, kuid vajalik on täiendav moona hange. Prognoositava esimese Vene vägede rünnakulaine tõrjumiseks oleks vaja üle 800 ATACMS-i pikamaaraketi, pea 500 väiksemat GMLRS raketti ja üle 25 000 suurtükimürsu.

Valitsus peab nüüd leidma 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on ametist lahkuvad kaitseväe ülem ja kantsler tekitanud mulje, nagu oleks valitsus hädavajalikud kulutused kõrvale heitnud. Valitsus seisab keerulise ülesande ees, kus tuleb leida vajalikud vahendid riigi kaitsevõimekuse tagamiseks.