Jeffrey Epsteini seksuaalkaubanduse võrgustiku üks tuntumaid ohvreid Virginia Giuffre väidab oma peatselt ilmuvas postuumses mälestusteraamatus, et Iisraeli endine peaminister Ehud Barak olevat olnud üks meestest, kelle juurde Epstein teda kupeldas. Barak on kõiki süüdistusi korduvalt eitanud.
Giuffre, kes suritänavu aprillis 41-aastaselt, kirjutas enne seda raamatu pealkirjaga Nobody’s Girl: A Memoir of Surviving Abuse and Fighting for Justice. Teoses viitab ta ründajale kui „peaministrile“, öeldes, et kartis oma elu pärast, kui ta nime otseselt mainiks. Ent varasemates kohtuasjades on Giuffre nimetanud Ehud Baraki meeste seas, kellele Epstein teda kupeldas. Need väited ilmnesid 2020. aastal Ameerika advokaadi Alan Dershowitzi kohtuasjas, kus viidati, et Giuffre on nimetanud nii Baraki kui ka ärimees Leslie Wexnerit klientidena, kellele Epstein noori naisi vahendas.
Tema sõnul kohtus ta 2002. aastal 18-aastasena Ameerika Neitsisaartel asunud Epsteini erasaarel mehega, keda kutsuti peaministriks. Giuffre kirjeldas episoodi erakordselt vägivaldsena ja väitis, et just see kogemus ajendas teda põgenema Epsteini seksuaalkaubanduse võrgustikust.
Giuffre sõnul kutsuti ta ühte rannal asunud bangalosse, kus peaminister muutus järsku vägivaldseks. Giuffre väidab, et ründaja kägistas ja peksis teda ning et episood oli nii jõhker, et pani ta lõpuks otsima võimalust Epsteini juurest põgeneda. Ta kirjutab, et lahkus majakesest „kõigist kehaõõnsustest“ tugevalt veritsedes ja šokis ning et Epstein olevat hiljem tema kannatusi pisendanud sõnadega: „Sa saad selliseid asju mõnikord.“
Ehud Barak, Iisraeli peaminister aastatel 1999–2001 ja endine kaitseminister, on oma riigi ajaloo üks enim autasustatud sõjaväelasi. Pärast poliitikast taandumist tegutses ta ärisektoris ja investeeris 2015. aastal tehnoloogiaettevõttesse Reporty (hiljem Carbyne), mis arendas videopõhist hädaabi- ja asukohateenust. Osa Baraki investeeringurahast pärines Epsteinilt.
2019. aastal selgus, et Barak külastas Epsteini kinnistuid ja kohtus temaga korduvalt aastatel 2013–2017. Reutersi andmetel viitavad hiljem lekitatud e-kirjad, et ühel korral, 2014. aastal, palus Barak oma ihukaitsjatel Epsteini Neitsisaarte saarele mitte tulla. Baraki abikaasa viibis siiski temaga kaasas.
Muud lekkinud kirjad näitavad, et Barak kasutas oma kontakti Epsteiniga ka ärisuhete loomiseks Venemaa ärimeeste ja poliitikute ringkondades. Epsteini vahendusel olevat ta 2014. aastal üritanud kohtuda Vene oligarhi Viktor Vekselbergiga, kes on president Vladimir Putini lähedane liitlane. Samuti on Barak küsinud Epsteinilt arvamust Vekselbergi toetatud ettevõtte Fifth Dimension kohta – idufirma, mille juhtkonda kuulusid hilisemad Iisraeli kaitsejuhid Benny Gantz ja Ram Ben-Barak.
Jeffrey Epstein, kes mõisteti 2008. aastal süüdi alaealiste prostitutsiooni ärakasutamises ja arreteeriti uuesti 2019. aastal, suri vanglas enne kohtuprotsessi algust. Tema surm kuulutati enesetapuks, kuid juhtum on tekitanud palju spekulatsioone, kuna Epsteinil oli ulatuslik tutvusringkond poliitikas ja äris.
Mitmed uurivad ajakirjanikud, sealhulgas Rolling Stone’i Vicky Ward ja Miami Heraldi Julie K. Brown, on viidanud võimalusele, et Epsteinil võisid olla sidemed Iisraeli luureteenistusega. Ward on kirjutanud, et Epstein tegutses 1980. aastatel ka relvaäris ja võis teha koostööd mitme valitsusega, sealhulgas Iisraeli omaga. Samuti on teada, et Epstein toetas rahaliselt organisatsiooni Friends of the IDF (Iisraeli Kaitseväe Sõprade Ühing) ning suhtles kõrgetasemeliste Iisraeli poliitikutega.
Virginia Giuffre oli üks väheseid Epsteini ohvreid, kes julges oma nime avalikustada. Ta esitas kohtusse hagi ka Briti prints Andrew vastu, keda ta samuti süüdistas seksuaalses kuritarvitamises. Tema postuumne raamat, mis ilmub järgmisel nädalal, võib taaselustada arutelu nii Epsteini võrgustiku ulatuse kui ka poliitiliste sidemete üle.
