Lõppenud kohalikel valimistel tõi suurimad muutused Eesti poliitilisel maastikul Tartus toimunu: Isamaa lõpetas Reformierakonna 27 aastat kestnud ainuvõimu ja on tõenäoliselt moodustamas uut koalitsiooni, mis toob linna uue linnapea. Tallinnas jäi aga esikohale endiselt Keskerakond, kuigi varasemast veidi väiksema tulemusega.

Mihhail Kõlvarti juhitud Keskerakond võitis Tallinnas 37 kohta 79-liikmelises volikogus – ühe võrra vähem kui eelmistel valimistel, ent siiski selge esikoht. Sotsiaaldemokraatlik Erakond tõusis pealinnas teiseks 17 kohaga (varasemalt kuus), Isamaa sai 11 kohta (varem viis), Reformierakond langes neljandale kohale kaheksa kohaga (varem 15) ning Parempoolsed kogusid esmakordselt kuus kohta. EKRE ega Eesti 200 seekord Tallinnas volikokku ei pääsenud, jäädes alla viieprotsendilisele valimiskünnisele.

Kuigi Keskerakond saavutas tugeva võidu, jääb pealinna koalitsiooni saatus veel lahtiseks – teoreetiliselt on võimalik, et ülejäänud erakonnad moodustavad ühiselt enamuse ja jätavad senise suurima jõu opositsiooni.

Tartus saavutas Isamaa suure võidu, kogudes 16 kohta Reformierakonna 15 vastu. Nelja aasta eest oli Isamaal Tartu volikogus vaid viis kohta ning Reformierakonnal 19. Isamaa linnapeakandidaat on Tõnis Lukas, kes juhtis Tartut juba aastatel 1996–1997. Nüüd, ligi 30 aastat hiljem, on tal suur tõenäosus taas linnapea ametisse naasta. „Tartu valijad soovisid muutust ja kindlamat, rahvuslikumat suunda. Meie ülesanne on seda usaldust õigustada,“ ütles Lukas valimisõhtul.

Kogu riigis said enim hääli erinevad kohaliku tasandi valimisliidud – kokku 23,9 protsenti häältest ehk 141 126 valijat. Keskerakond kogus 124 840 häält (21,1%), Isamaa 109 749 (18,6%) ning Reformierakond 58 982 (10,0%). Sotsiaaldemokraadid jäid neile napilt alla 58 484 häälega (9,9%).

EKRE kogus üle Eesti 48 478 häält (8,2%), Parempoolsed 27 686 (4,7%) ja Eesti 200 9819 (1,7%).

Võrreldes 2021. aasta valimistega kaotas Reformierakond kõige enam toetust – nende häältesaak vähenes 101 387-lt 58 982-le. Isamaa seevastu rohkem kui kahekordistas oma tulemuse, kasvades 48 874-lt 109 749 hääleni.

Neli aastat tagasi olid edukaimad Keskerakond (24,4%) ja valimisliidud (24,3%), neile järgnes Reformierakond (17,3%) ning EKRE (13,2%).

2025. aasta kohalike valimiste tulemused peegeldavad Eesti poliitika suuna muutumist: rahvuskonservatiivne Isamaa on tõusuteel, samas kui valitsuserakond Reformierakond sai tugeva hoobi nii pealinnas kui kogu riigis. Valimisaktiivsus oli 59,3 protsenti – märk, et huvi kohalike otsuste üle on eestlaste seas jätkuvalt kõrge.