Inglismaal Kenti rannikul jalutajaid on üllatanud sinna teadmata viisil ilmunud sammas, mis viitab baltlaste muinasusule ja kujutab nende kõuejumalat Perkūnast. Kohalik looduskaitseorganisatsioon on avaldanud soovi monument säilitada.

Evening Standard kirjutab, et Kenti kogukonda on hämmastanud mõistatuslik jumalakuju ning teooriad ulatuvad seinast seina – kas on siis tegu kellegi kunstiprojektiga või tulnukate sissetungi algusega. 2,4 meetri kõrgune puukuju on ilmunud mäeküljele Põhja-Downsi teel Folkestone’i ja Doveri vahel, ilma et leiduks ühtegi tunnistajat, kes teaks, kuidas see sinna sai.

Kujust on kiirelt saanud kohaliku turismiatraktsioon. Sealne looduskaitseühendus Kent Wildlife Trust taotleb tagantjärele planeeringuluba, et saada luba kuju säilitamiseks. Ühenduse esindaja Ian Rickards ütles: “Selle taga olev kunstnik pidi kõigi detailide nikerdamisele pühenduma palju tunde. Kunstiteos tundub olevat matkajate seas populaarne, nad teevad selfisid ja tänavad meid kuju paigaldamise eest, kuigi meil pole aimugi, kuidas see sinna sattus!”

Ühestainsast puust nikerdatud sambale on ruunikirja meenutavas šriftis graveeritud Perkūnase nimi ja aastaarv 2023. Perkūnas (lätlastel Perkons) oli balti eelkristliku rahvausundi keskne tegelane – kõuejumal, sõja- ja viljakusjumal ning õigluse kaitsja. Perkūnast kujutati sageli halli vanamehena, kellel on käes sarv või vasar. Teda kujutati tihti sõitmas tulise kaarikuga ja heitmas välgunooli. Perkūnasel oli abiliseks sepp Kalvis ning mõnes müüdis on teda kujutatud ka sepana. Tema naine oli Perkūnija ning mõnedel andmetel oli neil neli poega – neli aastaaega.

Arvatakse, et Perkūnase nimest pärineb ka eestikeelne sõna “põrgu”. See viitab ammusele ajale, kus eesti ja leedu hõimud pidasid veriseid lahinguid ning mõlemad pooled kutsusid appi oma jumalaid. Vastaspoole jumalatest said aga negatiivsed tegelased.