28. veebruaril 2026 alustasid Ameerika Ühendriigid ja Iisrael ulatuslikku ühisoperatsiooni Iraani vastu, sihtides mitmeid sõjalisi ja poliitilisi objekte Teheranis, Isfahanis, Qomis, Karajis ja Kermanshah’s. Rünnakud tähistavad üht tõsisemat eskalatsiooni Lähis-Idas viimastel aastatel ning on juba toonud kaasa sadu hukkunuid ja haavatuid.

USA president Donald Trump kinnitas laupäeval, et Ameerika Ühendriigid osalevad rünnakutes koos Iisraeliga. Tema sõnul on operatsiooni eesmärk hävitada Iraani raketi- ja sõjaline võimekus, takistada tuumarelva omandamist ning jõuda režiimimuutuseni. Trump kutsus Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe liikmeid relvi maha panema, lubades neile puutumatust, vastasel juhul ähvardas ta „kindla surmaga“.

Trump teatas sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, et Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei on hukkunud. „Khamenei, üks ajaloo kõige kurjemaid inimesi, on surnud,“ kirjutas USA president, lisades, et pommitamised jätkuvad seni, kuni see on vajalik. Iraani ametlikud allikad on teateid eitanud või nimetanud neid kinnitamata väideteks, kuid mitmed Iisraeli ja lääne väljaanded on viidanud luureallikatele, mille kohaselt leiti Khamenei surnukeha rusude alt.

Rünnakute sihtmärkide hulgas oli ka piirkond Teheranis, kus asuvad nii Khamenei residents kui presidendipalee ja riiklik julgeolekunõukogu. Iisraeli kaitseväe teatel tabati umbes 500 sõjalist sihtmärki, kasutades ligi 200 hävituslennukit, droone, Tomahawk-tüüpi rakette ja HIMARS-süsteeme. Tegemist oli Iisraeli õhuväe ajaloo suurima lahinguoperatsiooniga.

Iraani vasturünnakud ei lasknud end kaua oodata. Teheran tulistas kümneid ballistilisi rakette Iisraeli ning USA sõjaväebaaside suunas Jordaanias, Kuveidis, Bahreinis, Kataris, Iraagis, Saudi Araabias ja Araabia Ühendemiraatides. Teherani toetatud Jeemeni huuthi mässulised teatasid, et jätkavad rünnakuid Punasel merel.

Esialgsetel andmetel hukkus Iraanis rünnakute esimesel päeval vähemalt 201 inimest ja 747 sai vigastada. Ohvrite arv kasvas järsult pärast traagilist juhtumit Hormozgani provintsis Minabis, kus rakett tabas Shajareh Tayyebeh’ tütarlaste algkooli. Iraani võimude teatel hukkus koolihoone kokkuvarisemisel vähemalt 85–108 inimest, enamik neist 7–12-aastased tüdrukud, ning üle 90 sai vigastada. Inimõigusorganisatsiooni Hengaw andmetel viibis rünnaku ajal koolis ligi 170 õpilast.

Rünnak leidis aset koolipäeva hommikul vahetunni ajal. Päästetöötajad kasutasid rusude eemaldamiseks kraanasid ja käsitööriistu. Juhtum tekitas Minabis paanika ning kohalikud elanikud tormasid sündmuskohale, hoolimata julgeolekujõudude kehtestatud piirangutest.

Ka väljaspool Iraani registreeriti ohvreid. Tel Avivis hukkus Iraani raketirünnakus üks naine ja 20 inimest sai vigastada. Araabia Ühendemiraatides hukkus üks inimene, Süürias neli. Dubais said elurajooni tabamuse tõttu vigastada neli inimest. USA keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et Ameerika üksustel hukkunuid ei ole ning enamik Iraani drooni- ja raketirünnakuid neutraliseeriti.

Iraani siseminister Abbas Araghchi tunnistas, et mitmed kõrged julgeolekuametnikud võisid hukkuda, kuid nimetas kaotusi „mitte nii suureks probleemiks“. Iisraeli allikate väitel said surma mitmed Revolutsioonilise Kaardiväe juhid ning riikliku julgeolekunõukogu sekretär Ali Shamkhani.

Rahvusvaheline reaktsioon on olnud terav ja vastandlik. ÜRO ning mitmed Euroopa riigid mõistsid rünnakud hukka kui piirkondlikku stabiilsust õõnestavad. Norra välisminister Espen Barth Eide leidis, et Iisraeli rünnak ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kuna ennetav löök eeldab vahetu ohu olemasolu. Soome president Alexander Stubb märkis, et USA tegutseb väljaspool tavapäraseid rahvusvahelise õiguse norme.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron hoiatas, et konflikt võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning kutsus kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas arenguid „äärmiselt murettekitavaks“ ja rõhutas tuumaohutuse tagamise tähtsust. ÜRO inimõigusvolinik Volker Türk kutsus üles rünnakud lõpetama ning naasma läbirääkimiste juurde.

Samas avaldasid mitmed riigid USA-le toetust. Kanada peaminister Mark Carney sõnas, et toetab samme, mille eesmärk on takistada Iraanil tuumarelva hankimist ja ohustada rahvusvahelist julgeolekut.

Iraani endise šahhi poeg Reza Pahlavi tervitas teateid Khamenei võimalikust hukkumisest, nimetades seda islamivabariigi lõpu alguseks. Ta kutsus julgeolekujõude üles loobuma „kokkuvariseva režiimi“ toetamisest ning iraanlasi üles säilitama valvsust ja valmistuma tänavatele tulekuks.

Pinged piirkonnas püsivad äärmiselt kõrged. Kuigi Washington ja Tel Aviv nimetavad operatsiooni ennetavaks ja strateegiliseks, kardavad paljud vaatlejad, et konflikt võib paisuda laiemaks sõjaks, mille tagajärjed ulatuvad kaugemale Lähis-Idast.