USA holokaustimuuseumi juhtisik aitas Epsteinil lapseeas ohvrite transporti kinni mätsida

Hiljuti USA justiitsministeeriumi poolt avalikustatud Jeffrey Epsteini uurimismaterjalid heidavad uut valgust tema laiaulatuslikule kuritegevusele ning kontaktidele mõjukate juristide ja institutsioonidega. Uute dokumentide üks võtmefiguure on Mitchell D. Webber – jurist, kes kuulus Epsteini advokaatide ringi ning kes hiljem nimetati USA Holokausti Mälestusnõukogu (United States Holocaust Memorial Council) liikmeks.

Avalikustatud e-kirjadest selgub, et Webber pidas 2006. aastal Epsteiniga kirjavahetust küsimustes, mis puudutasid alaealiste osariikidevahelist transporti seksuaalse ärakasutamise eesmärgil ning vanusepiiranguid käsitlevaid õiguslikke lünki.

Bloombergi poolt varem avaldatud ja värskelt ilmsiks tulnud dokumentides kinnitust leidnud e-kirjas kirjutas Webber Epsteinile 2006. aasta augustis:

„Küsimus on: mis juhtuks, kui alaealist transporditaks seksi eesmärgil – või kui inimene ise liiguks kavatsusega seksida alaealisega – osariiki, kus nõusoleku vanus on alla 18 aasta (eeldusel, et alaealine on selles osariigis üle nõusoleku vanuse)? Ja teie intuitsioon oli õige. Vastus on, et seaduserikkumist ei toimu.“

Epstein vastas seepeale, et tuleks vaadata ka nn seksiturismi seadusi:

„Kuhugi minek konkreetse kavatsusega alaealisega seksida.“

Kirjavahetus toimus ajal, mil Florida politsei ja FBI uurisid süüdistusi, mille kohaselt Epstein oli aastaid maksnud alaealistele tüdrukutele seksuaalteenuste eest. FBI jõudis järeldusele, et Epstein oli kuue aasta jooksul kuritarvitanud enam kui tosinat alaealist ning soovitas esitada 32 föderaalset süüdistust.

Dokumentide kohaselt töötas Webber sel perioodil Harvardi õigusteaduskonna üliõpilasena ning oli tuntud juudipäritolu juristi Alan Dershowitzi uurimisassistent. Värskelt avaldatud materjalid näitavad, et Webber osales aktiivselt Epsteini juriidilise kaitse ettevalmistamises: ta uuris õigusalaseid strateegiaid, tegi märkmeid prokuratuuriga peetud kohtumistel ning suhtles ka otse Epsteiniga.

2008. aastal jõudis Epstein kokkuleppeni, mille kohaselt loobus USA prokuratuur föderaalsüüdistustest ning Epstein tunnistas end süüdi kahes osariigi tasandi prostitutsioonikuriteos. Karistuseks määrati 13 kuud vangistust minimaalse turvalisusega asutuses, kus tal lubati päevas kuni 12 tundi vanglast lahkuda.

Avalikustatud dokumentides sisalduva FBI sisememo kohaselt ütles anonüümne informaator, et Webber suhtles sel ajal „pidevalt“ ka Ghislaine Maxwelliga, kes mõisteti hiljem süüdi alaealiste seksikaubitsemises.

Webber nimetati 2021. aastal viieks aastaks USA Holokausti Mälestusnõukogu liikmeks ning ta kuulub ka antisemitismi vastu võitleva Brandeisi Inimõiguste Keskuse juhatusse. Keskuse asutaja Kenneth Marcus on Webberit nimetanud „üheks parimaks ja teravaimaks juristiks selles valdkonnas“.

Epsteini vaenulik suhtumine mittejuutidesse

Nüüd avalikkuse ette jõudnud dokumentides, kuid ka varasemates ajakirjanduslikes uurimustes tuleb esile Epsteini süstemaatiline halvustav suhtumine mittejuutidesse, keda ta nimetas oma kirjavahetuses sageli heebreakeelse, olenevalt kontekstist halvustava sõnaga „goyim“. Mitmes e-kirjas vastandas Epstein juudi päritolu tuttavaid ja koostööpartnereid nn goidele, keda ta kujutas intellektuaalselt ja moraalselt madalamana.

Näiteks kirjutas Epstein 2010. aastal Peggy Siegelile, arutades külaliste nimekirja oma New Yorgi residentsis toimuvale peole:

„Ei, goisid on ohtralt – JPMorgani juhid, säravad WASP-id.“

Ühes 2009. aasta e-kirjas finantsteemadel märkis Epstein:

„Nii teevad juudid raha… las goid tegelevad pärismaailmaga.“

Üks Epsteini ohvritest, Maria Farmer, on varem öelnud, et nii Epstein kui ka Maxwell kasutasid sõna „goyim“ sageli ning pidasid „väliseid“ inimesi alaväärseks. Seda väidet toetavad nüüd ka avalikuks tulnud e-kirjad.

Epsteini surm ja jätkuvad paljastused

Epstein tunnistas end 2008. aastal süüdi ning talle esitati 2019. aastal uued süüdistused alaealiste seksikaubitsemise korraldamises. Sama aasta suvel leiti ta New Yorgi vanglas surnuna. Ametlikult on surma põhjuseks enesetapp, kuigi juhtumiga seoses on esitatud arvukalt kahtlusi.

Viimased dokumendid kinnitavad, et Epstein säilitas sidemed USA ja rahvusvahelise eliidiga ka pärast 2008. aasta süüdimõistmist. Kirjavahetuses esinevad nii vasak- kui parempoolsete vaadetega mõjukad isikud, sealhulgas Noam Chomsky ja Steve Bannon, kes andsid Epsteinile 2019. aastal nõu, kuidas tulla toime avaliku kriitikaga.

Uued avalikustamised süvendavad arusaama, et Epsteini kuritegude ümber kujunenud võrgustik ei piirdunud üksikisikutega, vaid hõlmas keerukat õigusalast, poliitilist ja sotsiaalset kaitsekilpi, mille tõelisi mõjusid uurijad seni alles kompavad.