Geoloogiateenistus kavatseb tuua suve lõpus Toolse maardlast maapinnale kuni 50 tonni fosforiiti, et saada parem ülevaade haruldastest muldmetallidest. Lääne-Virumaal Lammasmäel esitletud plaan tõi esile kohalike mureid ja vastuseisu, kuna võimalik kaevandamine mõjutaks tulevikus suurt osa Lääne-Virumaast.

Rahvakoosolekul, kus tutvustati fosforiidiuuringute seisu, avaldasid kohale tulnud inimesed soovi, et uuringud jääksid pooleli, sest kuigi tööstuslikud uuringud toimuksid väikesel alal, võiks võimalik kaevandamine tulevikus laieneda ning mõjutada oluliselt piirkonda.

Eesti geoloogiateenistuse fosforiidiuuringute juht Lauri Joosu märkis, et uuringute poolelijätmine oleks keeruline, kuna riigil on alati võimalus maavarasid uurida või mitte uurida. Ta rõhutas vajadust teada, mis meil maapõue sees on, enne kui otsustatakse nende kasutamise üle.

Kohalikud väljendasid aga muret Eesti maapõue puutumatuse säilitamise pärast. Mitu kõnelejat toonitasid, et Eesti loodus ja traditsiooniline eluviis ei tohiks kannatada lühiajaliste majandushuvide nimel.

Geoloogiateenistus peab fosforiidi teadusarendusuuringu aruande riigile esitama 2025. aasta lõpuks. Joosu sõnul peab riik seejärel langetama otsuse, kas jätkata uuringutega või mitte, võttes arvesse erinevate väärindamistehnoloogiate keskkonnamõju ja majanduslikku perspektiivi.

Uuringute eelarve on planeeritud 6,1 miljonit eurot. Kliimaminister Kristen Michal on nõus arutama fosforiidiga seotud plaane Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidega, kuid fosforiidimaardla piirkonnas elavate inimestega kohtumist ei pea ta vajalikuks enne, kui uuringute tulemused on teada.

Seni on fosforiidiuuringutega seotud rahvakoosolekutel osalenud vaid Eesti geoloogiateenistuse esindajad. Kohalike hulgas on tunda pettumust ja soovi saada rohkem infot ning suhelda otsustajatega.

Toolse maardla fosforiidi kaevandamise mõistmiseks plaanitakse suve lõpus Aru-Lõuna uuringualal tuua maapinnale 50 tonni fosforiiti.