Reedel, 12. jaanuaril tutvustati Eestile Euroopa Liidu poolt kehtestatud kliimaseaduse olulist osa, mille kohaselt on majaomanikel uus kohustus renoveerida oma hooned energiatõhusaks. See seadusemuudatus paneb omanikele lisakohustuse, kuid tekitab ka arutelu rahastamise allikate üle.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta avaldas, et Eestis tuleb renoveerida hooneid umbes 30 miljardi euro väärtuses, kuid rahaallikad on veel selgusetud. Eesti peaks oma plaani esitama uuel aastal, ja seni jätkuvad arutelud. Eelneva aasta Euroopa Liidu tasandil sündinud kokkulepe, mis on seadusemuudatuse algpõhjuseks, nõuab hoonete energiatõhusaks renoveerimist.

Kliimaministeeriumis toimunud arutelul Euroopa Liidu asutuste esindajate ja teiste osapoolte vahel ilmnes, et direktiiv keelab korteri või maja müümise või välja üürimise ilma energiamärgiseta. Pakosta lausus, et isegi kui mõnel Eesti majal puudub energiamärgis, on plaanis luua rakendus, mis genereerib automaatselt energiamärgise ehitusregistrisse kantud andmete põhjal.

Eelmisel nädalal arutati ka Riigikogus Euroopa Liidu majade renoveerimiskohustust Eestis, kus tähelepanu pälvis asjaolu, et Eesti on põhimõtteliselt nõustunud direktiiviga, kuid endiselt toimuvad vaidlused üksikasjade üle. Eesti valitsus on nõus kliimaprojekti ellu viima, kuigi hoonete energiatõhususe direktiivi elluviimine võib osutuda Eestile kalliks. Kuidas teised Euroopa riigid sellega toime tulevad, jääb näha.