Hiljutine Keskkonnaagentuuri hinnang rõhutas, et praegu ei ole soovitatav vähendada metsaraie mahte, arvestades Eesti süsiniku heitekoguste vähenemist. Euroopa Liidu rohepööre toetab sellist poliitikat, et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ja kliimamuutusi. Paljud keskkonnakaitsjad seevastu sellist kliimavõitluse meetodit heaks ei kiida.
Kliimaministeeriumi andmetel on praegused raiemahud Eestile sobilikud, eriti arvestades metsade süsiniku sidumise võimet. Ametnike sõnul on oluline jätkata raieküpsete metsade raiumist, kuna noored ja keskealised metsad on tõhusamad süsiniku sidujad.
Kuigi paljud looduskaitsjad ja eksperdid kritiseerivad metsade raiumist kliimamuutuste vastu võitlemise sildi all, kinnitab ministeerium, et see on oluline osa pikaajalisest strateegiast, mille tulemuseks on Eesti metsade üleüldine noorenemine.
ERRile antud intervjuus rõhutab Keskkonnaagentuuri metsandusosakonna peaspetsialist Eve Suursild, et kliimamuutuste leevendamiseks on vaja praeguste raiemahtudega jätkata ja vanad metsad maha raiuda. “Süsiniku sidumise mõttes oleks mõistlik praeguste raiemahtudega jätkata ja raieküpseks saanud mets maha võtta,” vahendas ERR spetsialisti sõnu.
“Kui me jätame raieküpse metsa raiumata, siis on meil ülekaalus vana mets, vanem mets, mis ei suuda nii hästi süsinikku siduda. Nagu me teame, süsinikku seovad kõige paremini just noored ja keskealised metsad, kus juurdekasv on suur,” lausus Suursild.
Kasvuhoonegaaside inventuuri käigus arvutas kliimaministeerium uue metoodikaga ümber maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse kasvuhoonegaaside heitmed. Kui varem spekuleeriti, et metsaraiet hüppeliselt vähendamata võib Eesti hiigeltrahvi saada, siis nüüd selgus, et sellist ohtu ei ole. Tegelikult on vastupidi – Eesti raiemahte peetakse ka Euroopa Liidus rohepöörde eesmärkidega täiesti sobivaks.
Kliimaministeerium lubas ka, et pikemas perspektiivis Eestis mets keskmiselt nooreneb, mis toob ise kaasa raiemahu vähenemise. Ka RMK prognoosis eelmisel aastal, et praeguse raiemahu jätkumisel ei saaks riigimetsas samas mahus raiuda enam järgmised 200 aastat. Seda seetõttu, et praegune raiemaht tähendab vanade ja kvaliteetsete metsade osakaalu kiiret vähenemist.
Rahvaliikumine Eesti Metsa Abiks kommenteeris kliimaministeeriumi otsust sotsiaalmeedias: “Sisuliselt väidetakse, et ökosüsteemide süsteemne hävitamine aitab meie looduskeskkonda päästa.”
“Alles hiljuti arvutati kasvuhoonegaaside inventuuri käigus “uue metoodikaga” ümber Eesti kasvuhoonegaaside heitmed. Tegemist oli tõelise mustkunstitrikiga, mis mõjub teadlikule inimesele pettusena. Varem teadsime, et metsade intensiivse üleraie tulemusena on meie metsad muutunud süsiniku sidujatest süsiniku heitjateks,” teatas Eesti Metsa Abiks.
Ka EKREle kuuluva portaali Uued Uudised toimetaja Jüri Kukk kirjutab sotsiaalmeedias: “Mina olen vana kooli mees, mina ei saa endiselt aru, kuidas võib metsade maharaiumine Maa kliimat päästa. Teeme Amasoonia vihmametsade asemele põllud ja Maa on päästetud?”
