Hiljutine gaasihinna tõus Euroopas on ootamatult suurendanud Venemaa tulusid fossiilkütuste müügist, tuues taas esile lõhe Euroopa Liidu riikide Venemaale makstavate summade ja Ukrainale antava toetuse vahel.
Mõttekoja CREA (Centre for Research on Energy and Clean Air) analüüsi kohaselt on EL-i riigid alates Kremli sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris maksnud Venemaale fossiilkütuste eest 200 miljardit eurot. Samal ajal on EL ja USA toetanud sõjast räsitud Ukrainat kokku vaid 185 miljardi euro ulatuses. See tähendab, et Euroopa raha, mis voolab jätkuvalt Venemaa kassasse, ületab Ukraina toetuseks eraldatud summad.
Venemaa tulud gaasimüügist moodustavad olulise osa nende sissetulekust Euroopast. Viimase nädala jooksul on need tulud taas kasvanud, kuna gaasihinnad tõusid ootamatult 13 protsendi võrra. Gaasihinna tõusu on osaliselt ajendanud Ukraina vastupealetung Venemaa Kurski provintsis, mille kaudu Gazprom pumpab gaasi Euroopasse. Turuanalüütikute sõnul on kauplejad hakanud ootama võimalikke katkestusi, mis on tõstnud gaasi hinda ja suurendanud Venemaa tulu.
Kuigi Euroopa on oma sõnul teinud jõupingutusi, et vähendada oma energiaimporti Venemaalt, näitab Kurski pealetungi tagajärjel toimunud gaasihinna tõus, et probleem on endiselt aktuaalne. Ajavahemikus 29. juulist kuni 4. augustini kulutasid EL-i riigid Venemaalt imporditud gaasile ja naftale üle 400 miljoni euro. Kuigi see summa on oluliselt väiksem võrreldes varasemate rahavoogudega – märtsis 2022 oli see koguni 5,3 miljardit eurot – näitab see, et Euroopa on küll vähendanud oma sõltuvust Venemaast, kuid eesmärgi saavutamiseni on veel pikk tee minna.
Venemaa kivisöe import Euroopasse on täielikult keelatud, kuid teiste energiaallikate osas on sanktsioonid leebemad. Venemaa diislikütuse ja toornafta import EL-i on küll vähenenud märkimisväärselt, kuid gaasi import on jäänud veel oluliseks. Venemaa torujuhtme kaudu tarnitava gaasi maht on küll langenud 155 miljardilt kuupmeetrilt 27 miljardi kuupmeetrini aastatel 2021–2023, kuid Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) import on samal ajal suurenenud, kompenseerides osaliselt üldist langust.
EL-i riikidel on alates augusti algusest õigus ühepoolselt keelata Venemaa LNG import, kuid seni pole ükski riik seda sammu astunud, hoolimata Leedu üleskutsest juulis loobuda Venemaa LNG-st. Euroopa jätkuv rahavood Venemaa energiasektorisse näitavad, kui keeruline on tegelikult täielikult katkestada sidemeid Venemaa fossiilkütustega, mis jätkuvalt rahastavad Kremli sõjamasinat.
