USA diplomaat Kurt Volker, kes oli 2000ndatel suursaadikuks NATOs ning aastail 2017–2019 president Donald Trumpi eriesindaja Ukrainas, on andnud Postimehele intervjuu, kus annab sisuka ülevaate Ühendriikide poliitikas valitsevatest erimeelsustest Ukraina toetamise küsimuses. Volkeri sõnul takistab president Joe Bideni administratsioonil Ukrainale piisavat abi andmast hirm, et Venemaa võib omalt poolt konflikti eskaleerida või NATOt rünnata. Seda hirmu peab ta asjatuks, kuna Venemaa ei saa endale sääraseid samme enam lubada.
Volkeri hinnangul tegi Donald Trump USA presidendina väga olulise otsuse, tühistades eelmise presidendi Barack Obama ja Saksamaa toonase kantsleri Angela Merkeli ühiselt kehtestatud keelu tarnida Ukrainale surmavat relvastust. Kui Trumpi ajal poleks seda keeldu tühistatud, oleks 24. veebruaril 2022 ukrainlaste seis rindel olnud tükk maad viletsam, näiteks poleks neil olnud Javelini tankitõrjesüsteeme. “See omakorda sillutas teed teistele tapvatele kaitserelvadele,” märgib Volker.
Samuti peab Volker väga oluliseks Trumpi-aegseks saavutuseks välisminister Mike Pompeo deklaratsiooni, et USA ei tunnusta ega hakka kunagi tunnustama Krimmi liitmist Venemaaga. Selle eeskujuks oli Sumner Wellesi deklaratsioon juulis 1940, millega USA keeldus tunnustamast Baltimaade liitmist Nõukogude Liiduga.
“Kolmandaks muutsime seda, kuidas Ukrainas toimuvast räägiti,” viitab Volker, tuues välja, et Trumpi valitsusaja alguseks räägiti Ukraina sõjast enamasti kui külmunud konfliktist, mida peeti Ukraina siseküsimuseks. Volkeri sõnul oli see Vene propagandale alistumine. Juba aastal 2017 oli Volkeri hinnangul tegu Teise maailmasõja või Balkani sõdadega võrreldava humanitaarkatastroofiga, mida ta president Trumpi eriesindajana ka selgelt väljendas. Samuti ütlesid ameeriklased Trumpi valitsusajal otsesõnu välja, et Venemaa ei täida Minski leppeid.
Praegu on olukord USA poliitikas samuti keeruline. Volker viitab hiljutisele süvauuringule, mille järgi 75% ameeriklastest usub, et Ukraina võit on USA huvides. Samas ainult 42% usub, et see on oma hinda väärt. “Aga kui seejärel anti lisainfot, et me oleme Ukraina aitamiseks kulutanud pooleteise aasta jooksul vaid kolm protsenti oma iga-aastasest kaitse-eelarvest ning et me ei anna Ukrainale raha, vaid arvutame Pentagoni poolt juba ostetud vana varustuse hinda, mille me anname Ukrainale, ning seda raha me kasutame tegelikult riigisiseselt uute asjade ostmiseks, tõusis toetus tagasi 60 protsendi peale,” märgib Volker.
Trumpi praegust poliitikat Ukraina suhtes nimetab Volker häguseks, kinnitades seejuures: “Kui [Trump] oli president, siis ta tegelikult toetas Ukrainat, lausa suurendas toetust.” Enamik ülejäänud vabariiklaste presidendikandidaate on nõus Ukrainat edasi toetama, mõned lausa kiirkorras NATO liikmeks võtma.
Biden aga toetab Ukrainat Volkeri sõnul üksnes teatud piirini, mis ei ole kunagi piisav. “Mulle tundub, et tal on pidev Vene eskalatsiooni hirm,” ütleb Volker. Ta toob näiteks, et Biden venitas hävituslennukite F-16 Ukrainale andmisega, kuid lõpuks ei järgnenud sellele mingit Venemaa reaktsiooni. “Minu arvates on see täielik Venemaa valesti lugemine,” arvab ta Bideni välispoliitika kohta.
Volker toob välja, et USA ei ole Ukrainale endiselt andnud pikima ulatusega õhutõrjesüsteeme ning saaks teha palju rohkem ka mereväe osas. Samuti oleks ameeriklastel kerge pakkuda Ukrainale teisi kasutuseta seisvaid lennukeid, näiteks ründelennukeid A-10, “mis lihtsalt istuvad Arizona kõrbes”.
Hirmu Venemaa eskalatsiooni ees peab Volker põhjendamatuks. “Mina ei näe seda Vene eskalatsiooni võimalust, mille pärast meie administratsioon muretseb,” lausub ta. “Kui Putin suudaks eskaleerida, oleks ta seda juba teinud,” selgitab diplomaat. “Viimane asi, mida ta endale lubada saaks, oleks avada veel üks rinne mõnes teises riigis või sattuda otse vastakuti NATOga.”
Volkeri sõnul mõjutab Bideni administratsiooni ajalooline mälestus tugevast Nõukogude Liidust ja sellest tulenev ebakindlus Venemaa ees. “See on ekslik usk, et me peame Venemaaga koostööd tegema, et Venemaa on oluline suur riik, keda ei tohi alandada ega isoleerida, et peame õppima temaga läbi saama,” rõhutab Volker.
