Ameerika Ühendriikides läbi viidud küsitluste tulemused paljastavad sügavad lõhed poliitiliste veendumuste ja riikliku ühtsuse küsimustes. Hiljutiste küsitluste kohaselt usub 66,3% Demokraatliku Partei toetajatest, et on olemas poliitiline kandidaat või erakond, kellele ei tohiks võimu anda, isegi kui nad on seaduslikult valitud. Lisaks on 72,3% vanusegrupist 18–29 veendunud, et ameeriklasi eraldab üksteisest rohkem kui neid ühendab.
Diskussioon Ühendriikide lõhenemise teemal sai hoogu pärast seda, kui vabariiklasest esindajatekoja liige Marjorie Taylor Greene avaldas 20. veebruaril 2023 Twitteris seisukoha, et USA vajab “riiklikku lahutust”, kus eraldatakse vabariiklasi ja demokraate toetavad osariigid ning vähendatakse föderaalvalitsuse mõju. Sellele järgnesid mitmed küsitlused, mille eesmärk oli uurida toetust ja vastasseisu väljapakutud “lahutusele”.
Mõttekoda Homeland Institute (Kodumaa Instituut) viis läbi uuringu valgete mitte-hispaania päritolu ameeriklaste seas. Küsitluse fookuses olid demokraatia, polariseerumise ja balkaniseerumise teemad. Uuringu tulemused näitasid, et peaaegu kaks kolmandikku demokraatidest vastajatest (66,3%) ja üle kolmandiku vabariiklastest vastajatest (34,1%) arvab, et on olemas poliitiline jõud, kellele ei tohiks kunagi võimu anda, isegi kui nad on seaduslikult valitud. See märkimisväärne tulemus peegeldab sügavaid kahtlusi demokraatia põhiväärtuste suhtes.
Üllatavalt on aga vabariiklastel suurem mugavustunne suhtlemisel ja koostöös inimestega, kelle poliitilised vaated erinevad oluliselt nende endi omadest. Küsimusele, kui mugavalt tunnevad nad end elades, töötades või sotsialiseerudes inimestega, kelle poliitilised vaated neist oluliselt erinevad, vastas 80,6% vabariiklastest mõõdukalt või väga mugavalt, võrreldes 70,8% demokraatidega.
Uuringu teine osa keskendus “riiklikule lahutusele”, osariikide piiride ümberkujundamisele ja avalikule arvamusele erinevate valitsustasandite suhtes. 59% vabariiklastest ja 57,4% kõigist vastanutest usub, et ameeriklasi eraldab rohkem kui ühendab. Need tulemused on veidi madalamad, kuid mitte kaugel Axios-Ipsose uuringust, kus küsiti vastajatelt, kas nad nõustuvad väitega “Praeguses Ameerikas on rohkem seda, mis meid lahutab, kui seda, mis meid ühendab”. Selle väitega nõustus 26% vastajatest tugevalt ja 38% pigem nõustus, kokku vähemalt 64% vastanutest nõustus väitega mingil määral.
Vanuse järgi tulemuste reastamisel tõusis nende vastanute hulk, kes arvasid, et rohkem lahutab kui ühendab ameeriklasi, 18–29-aastaste hulgas 72,3% -ni. See viitab tugevalt sellele, et poliitiline polariseerumine aja jooksul jätkub ja süveneb.
Lisaks tõi uuring välja, et poliitilised kaalutlused hakkavad üha enam mõjutama ameeriklaste otsust kolida ühest elupaigast teise. 11,3% vastanutest märkis, et poliitika oli vähemalt veidi mõjutanud nende otsust kolme viimase kümnendi jooksul kolida. See näitaja tõusis aga 32,2% -ni nende seas, kes arvasid, et poliitika mõjutab nende tulevast kolimisotsust järgmise viie aasta jooksul.
Eraldi uurides miks inimesed on viimase kümne aasta jooksul kolinud või miks nad plaanivad tulevikus kolida, selgus, et poliitilistel kaalutlustel on oluline roll. Näiteks 13,3% kõigist vastanutest, sealhulgas 17% vabariiklastest, sooviksid kolida madalama maksukoormusega piirkonda. Samuti mõjutavad liikumisotsuseid faktorid nagu kuritegevuse tase (15,5%) ja soov elada kogukonnas, kus tuntakse end mugavalt (13,8%).
Eelmainitud tulemused osutavad sellele, et USA kodanikud hakkavad järjest enam kaaluma poliitilisi aspekte oma elukoha valikul, mis võib kaasa tuua riigi edasise lõhestumise ja võimaliku riikliku lahutuse. Homeland Institute plaanib jätkata sarnaste uuringute läbiviimist, et jälgida avaliku arvamuse muutumist nendel olulistel teemadel.
