Eesti riigivõlg ületas 10 miljardi euro piiri

Eesti riigivõlg jõudis 21. veebruari pärastlõunal 10 miljardi euro tasemeni. See tähistab olulist kasvu võrreldes varasemate aastatega, mil Eesti kuulus Euroopa Liidus madalaima võlakoormusega riikide hulka.

Riigivõla kasv on toimunud eelkõige koroonapandeemia järgsete kulutuste ja kaitsekulude suurenemise taustal. Praegu moodustab võlg üle 20% sisemajanduse kogutoodangust, samas kui varasemalt jäi see alla 10%. Riigieelarve on kavandatud 4,5-protsendilises puudujäägis, mis suurendab laenukoormust edaspidi hüppeliselt. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt kasvab võlg lähiaastatel märkimisväärselt ning 2029. aasta lõpuks võib see ulatuda ligikaudu 17 miljardi euroni, moodustades umbes 34,5% SKP-st.

Iga Eesti elaniku kohta langeb praegu riigivõlga ligikaudu 7300 eurot. Maksukoormus on tõusnud: 2023. aastal oli see 33,7% SKP-st, 2026. aastal aga 35,2%. See on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest ning võrreldav näiteks Itaalia tasemega.

Riigivõla kasv toob kaasa intressimaksete suurenemise, mis koormavad eelarvet. Tänavu ulatuvad intressimaksed ligikaudu 184 miljoni euroni, kuid 2029. aastal prognoositakse neid juba 464 miljoni euroni. See tähendab, et igalt elanikult tuleb intresside katteks koguda keskmiselt umbes 200 eurot aastas, tulevikus aga rohkem. Intressikulu kasvab kiiresti, sest iga laenatud miljardi euro kohta tuleb kulutada 30–40 miljonit eurot teenindamiseks.

Riigieelarve tulude kasv jääb kulude kasvust maha, mistõttu suureneb sõltuvus laenurahast. Prognooside järgi võib 2029. aasta lõpuks iga eestlane kanda umbes 12 766 euro suurust võlakoormat ning iga pere intressikulu ületada 700 eurot aastas. See summa – ligi pool miljardit eurot aastas – suunatakse intresside maksmisele, mitte uute investeeringute või teenuste parandamisele, mis vähendab riigi võimalusi reageerida tulevastele majanduslikele väljakutsetele. Riigivõla kiire kasv kujutab endast pikaajalist ohtu eelarve jätkusuutlikkusele ja majanduse stabiilsusele.

Riigivõla hetkeseisu on võimalik reaalajas jälgida erakonna Parempoolsed avalikust riigivõla loendurist.