Eesti välisministeerium tegi ettepaneku Venemaale viia läbi Narva jõe põhja ühiselt mõõtmine, et lahendada erimeelsused, kus peaksid paiknema jõel laevateed tähistavad poid. Kuna osa Tartu rahulepingu järgi Eestile kuuluvast territooriumist on endiselt Venemaa poolt okupeeritud, kulgeb praegune kontrolljoon mööda Narva jõge.
Ettepanekuga loodetakse lahendada vaidlus, mis on tekkinud jõe navigatsioonitingimuste üle ning tagada sujuv veeliiklus Narva jõel, mis moodustab ka osa Eesti ja Venemaa vahelisest kontrolljoonest. Kuigi Tartu rahu järgne Eesti seaduslik riigipiir asub Narva jõest ida pool, siis Eesti ja Venemaa vaheline praegune kontrolljoon kulgeb mööda Narva jõe faarvaatrit.
Eesti välisministeerium teatas esmaspäeval, et kutsus välja Venemaa saatkonna esindaja ja andis üle diplomaatilise noodi. Selles tegi Eesti ettepaneku viia läbi Narva jõel ühised faarvaatri mõõtmised. Faarvaater on jõel veeliikluseks sobivaim osa ehk koht, kus jõe põhi on kõige sügavam. Sellele alale peaksid paiknema ka Eesti ja Venemaa vahelist laevateed tähistavad poid.
Sel aastal teatas Venemaa, et nad ei nõustu umbes poolega Narva jõele planeeritud 250 ujuvmärgi asukohtadest ning 23. mai öösel eemaldas Venemaa piirivalve jõelt 25 Eesti vetesse paigutatud poid.
“Eesti on diplomaatiliste nootide kaudu nõudnud Venemaalt selgitusi 25 poi eemaldamise kohta 23. mai öösel. Venemaa on oma vastuses väitnud, et Eesti oli paigutanud kõnealused poid Venemaa vetesse, kuid Eesti selle väitega ei nõustu. Venemaa pole esitanud materjale, mille alusel nad väidavad, et poid olid Venemaa territooriumil,” teatas välisministeerium.
Ministeerium märkis, et Eesti ja Venemaa näivad omavat erinevaid arusaamu faarvaatri kulgemise kohta, mis on ka Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone aluseks. Kuna looduslike tingimuste tõttu võivad aastakümnete jooksul voolavates veekogudes olud muutuda, tegi Eesti ettepaneku faarvaatri ühiseks mõõtmiseks, viidates viimase mõõtmise toimumisele ligi 20 aastat tagasi.
“Kindlasti ei nõustu Eesti sellise erimeelsuste lahendamise viisiga, kus rahumeelse dialoogi asemel eemaldatakse poid öö varjus. Eesti on diplomaatilises suhtluses kutsunud Venemaad üles lahendama võimalikke erimeelsusi poide paigutamise täpse asukoha üle tasakaalukalt. Ühine faarvaatri mõõtmine oleks võimalus erimeelsused lahendada,” teatas ministeerium.
Ministeerium rõhutas, et uus mõõtmine ei sea kahtluse alla Eesti-Venemaa ajutise kontrolljoone kehtivust, vaid annab värske ja objektiivse aluse välistada ebaselgused faarvaatri paiknemisest ning lahendada poide paigaldamisega seotud erimeelsus.
Eesti ettepanekul toimuks mõõtmine hiljemalt augustikuu jooksul. Seni on Narva jõel märgistamata aladel veeliikluse jaoks ohtlikud navigeerimistingimused, mis võivad viia piiririkkumisteni, märkis ministeerium.
Kui Venemaa keeldub ühisest mõõtmisest, käsitleb Eesti edaspidigi faarvaatri asukohta vastavalt aastatel 2005–2006 tehtud mõõtmistele tuginedes ja veeskab navigatsiooniks vajalikud poid Eesti vetesse.
