Euroopas on viimase 20 aasta jooksul täheldatud murettekitavalt kiiret antidepressantide tarbimise kasvu, selgub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetest. Viimase kümne aasta jooksul on selle trendi esirinnas olnud Eesti. OECD andmetel suurenes antidepressantide kasutamine aastatel 2000–2020 ligi kaks ja pool korda 18 Euroopa riigis. Selle märkimisväärse kasvu suurimaks põhjuseks peetakse ärevust ja depressiooni, mis on eriti sagenenud COVID-19 pandeemia järel.
Eesti asus 2000. aastal 18 Euroopa riigi seas antidepressantide tarbimise tabelis eelviimasel kohal. Viimase 20 aasta jooksul on olukord aga märkimisväärselt muutunud. Antidepressantide tarbimine Eestis on tõusnud lausa 478%, tuues meile teise koha Euroopas vaid Tšehhi järel. Viimasel kümnendil on pilt aga veelgi murettekitavam, kuna Eesti hoiab esikohta, näidates tarbimise kasvu 133% võrra.
Aastal 2022 tõusis Eestis antidepressantide tarbimine veel enam: 3,8 doosi võrra 1000 elaniku kohta päevas (+9,34%). See tähendab, et 1000 elaniku kohta tarbitakse päevas keskmiselt juba 44,5 annust, saavutades mullu ajaloo kõrgeima taseme.
2020. aastal kulutati Eestis antidepressantidele ligikaudu 5 miljonit USA dollarit, mis moodustas 1,2% kogu ravimite müügist.
Antidepressantide tarbimise kasvu näol ei ole Eesti siiski üksi. Kogu Euroopas on viimase kahe aastakümne jooksul antidepressantide tarbimine tõusnud 147%. 2000. aastal oli keskmine antidepressantide tarbimine 18 Euroopa riigis 30,5 annust 1000 elaniku kohta päevas ja see number on tõusnud 2020. aastaks 75,3 annuseni 1000 elaniku kohta.
Kõige rohkem annuseid 1000 elaniku kohta tarbitakse Euroopa riikidest Islandil. Seal oli 2000. aastal keskmine antidepressantide tarbimine 70,5 annust 1000 elaniku kohta päevas, aastaks 2020 on see kasvanud rekordilise 153 annuseni.
Seevastu jäävad teise skaala otsa Läti ja Ungari, kus antidepressantide tarbimine on jäänud Euroopa madalaimaks. Lätis tarbitakse keskmiselt 20 annust ja Ungaris 30 annust 1000 elaniku kohta päevas.
Kuigi antidepressantide kasutamine võib olla tõsiste vaimsete hädade puhul vajalik, tekitab selle kiire kasv sügavat muret. Oluline on jätkata teadlikkuse tõstmist vaimse tervise küsimustes ning leida alternatiivseid viise stressi ja ärevusega toimetulekuks. Enne antidepressantide leiutamist pakkusid selleks tuge peamiselt kogukond ja head lähisuhted, loodus, kunst ja kirjandus ning mitmesugused vaimsed õpetused või loominguline energia ja mõtestatud töö.
