Eesti on ühinenud Euroopa Liidu liikmesriikide ühise seisukohaga, et Berni konventsioonil tuleks teha ettepanek leevendada huntide kaitsestaatust. Otsus on seotud mitmete EL riikide kasvava murega huntide arvu tõusu ja sellega kaasnevate kahjustuste pärast, mis ohustavad põllumeeste ja karjakasvatajate tegevust. Samas kinnitab Eesti, et meie rahvuslooma – hundi – kaitsestaatust kodumaal ei muudeta, sest meil on elujõuline ja kontrolli all olev hundiasurkond.
Hundipopulatsiooni kasvuga kaasneb Euroopas ka suurenenud kahjude hulk, eelkõige lambakasvatajatele, kes on pidanud taluma üha sagedasemaid hundirünnakuid. Kuna praegused EL regulatsioonid ei võimalda paljudes riikides hunte küttida, on tekkinud vajadus anda liikmesriikidele suurem paindlikkus hundipopulatsioonide reguleerimisel. Eesti on juba Euroopa Liiduga liitumisel saanud erisuse, mis lubab hundijahti, mistõttu hääletustulemus siinset kaitsestaatust otseselt ei mõjuta. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark rõhutas, et Eesti kogemus on näidanud, kuidas mõõdukas küttimine aitab säilitada nii looduslikku tasakaalu kui ka suurendada inimeste sallivust huntide suhtes.
2023. aastal registreeriti Eestis 39 hundikarja, mille üldarvukus ulatus 350–400 isendini. Võrreldes 2002. aastaga, mil Eestis oli vaid 9 hundikarja, on hundipopulatsioon oluliselt kasvanud, näidates liigi head seisundit. Kuigi hundi seisund on Euroopas tervikuna ebasoodne, on Eestis hundiarv viimastel aastakümnetel stabiilselt kasvanud.
Euroopa Liidu ühine ettepanek näeb ette, et Berni konventsioonil tehakse algatus hundi kaitsestaatuse alandamiseks rangelt kaitstud liigilt lihtsalt kaitstud liigiks. See annaks liikmesriikidele suurema vabaduse huntide populatsiooni juhtimisel. Eesti toetas ettepanekut solidaarsusest nende riikidega, kus hundid tekitavad suurt kahju, kuid rõhutas, et lõplikud otsused tuleb langetada teaduspõhiselt ja tuginedes 2025. aasta loodusdirektiivi aruandele, mis toob esile viimase kuue aasta andmed huntide seisundi kohta Euroopas.
Eesti lisas hääletamisel juurde kirjaliku avalduse, milles toodi välja, et Eesti toetab hundi kaitsestaatuse langetamist Berni konventsioonis solidaarsusest nende riikidega, kes kannatavad hundikahjude käes. Eesti rõhutas aga, et otsuste tegemisel tuleb kasutada teaduspõhiseid ja ajakohaseid andmeid ehk Euroopa Liidu tasandil tehtava otsuse puhul tuleb kindlasti arvestada 2025. aastal esitatava loodusdirektiivi aruande tulemusi, mis annab ülevaate huntide seisundi muutustest viimase 6 aasta jooksul.
Samuti toodi kirjalikus avalduses välja, et hunt on Eesti rahvusloom ning meil on elujõuline ja tugev hundi asurkond. Aastate jooksul oleme omandanud teadmisi ja kogemusi, kuidas inimene ja hunt saavad koos eksisteerida. Vaatamata iga-aastasele mõõdukale küttimisele on huntide arvukus Eestis viimase paarikümne aasta jooksul suurenenud ja liigi seisund paranenud. Kui Berni konventsioonil kiidetakse hundi kaitsestaatuse muutmine heaks, algab arutelu selle muudatuse rakendamise üle ka EL tasandil.
