Belgias, Genti ülikoolis on tekkinud tõsine poleemika Ameerika filosoofi ja akadeemiku Nathan Cofnasi ümber. Umbes 300 ülikooli töötajat ja tudengit on allkirjastanud petitsiooni, milles nõutakse tema vallandamist filosoofia ja moraaliteaduste osakonnast, kuna tema teadustöid rassidevaheliste erinevuste kohta peetakse rassistlikeks ja ülikooli eetikakoodeksiga vastuolus olevateks.
Cofnas, kes on töötanud varem Cambridge’i Ülikoolis Leverhulme’i järeldoktorina, on Gentis külalisõppejõud. Tema uurimisvaldkond hõlmab bioloogiafilosoofiat, eetikat ning evolutsioonipõhist sotsiaalteadust.
Cofnasile heidetakse allakirjutanute poolt ette, et ta on avalikult arutanud mustanahaliste ja valgete inimeste vahelist IQ erinevust, leides, et see võib osaliselt olla geneetiline. Tema vallandamise nõudjad aga nimetavad seda pseudoteaduseks ning rassilise ülemvõimu propageerimiseks. Postdoktorant Pieter Beck nimetas Cofnasi vaateid “valgete meeste intellektuaalseks ülemvõimuks” ning “rassilise segregatsiooni pooldamiseks”.
Rektor Petra De Sutter vastas muredele kirjalikult, märkides, et ülikoolis peavad eksisteerima erinevad arvamused ning debatt peab toimuma. Ideid tuleb testida, kritiseerida ja vajadusel ümber lükata eelkõige ekspertide ja kolleegide seas. Ta lubas jätkata dialoogi kõigi asjaosalistega ning võtta muresid tõsiselt. Praeguse seisuga pole ülikool teatanud Cofnasi ametist vabastamisest, kuid surve kasvab ning diskussioon jätkub.
Cofnasi toetajad peavad kogu pahameelt poliitiliselt motiveeritud katseks piirata akadeemilist vabadust. Kuigi IQ-erinevused mustade ja valgete vahel on psühholoogias üle sajandi dokumenteeritud fakt (keskmine erinevus püsib ka pärast keskkonnategurite võrdsustamist), tekitab selle geneetiliste põhjuste uurimine endiselt mõnedes ringkondades paksu pahameelt.
Nathan Cofnasi kaitseks esitatud peamised argumendid keskenduvad teaduslikule legitiimsusele, akadeemilisele vabadusele ning sellele, et tema töö ei ole pseudoteadus, vaid osa pikaajalisest teaduslikust debatist. Mustade ja valgete IQ erinevus on psühholoogias ja haridusteaduses üle saja aasta uuritud nähtus, mida kinnitavad korduvad uuringud. Keskmine IQ erinevus mustade ja valgete vahel ilmneb järjekindlalt teaduslikes allikates – koolilastel, üliõpilastel ja täiskasvanutel. Ülekattuvus rühmade vahel on olemas, kuid tavaliselt vaid 10–15% mustadest saavutab valgete keskmise taseme või ületab seda.
Olemasolevad teaduslikud uuringud näitavad püsivat erinevust ka kontrollitud tingimustes. Keskkonnategurite võrdsustamine ei kõrvalda rassipõhist vahet IQ tulemustes. Intelligentsus on üks kõige pärilikumaid psühholoogilisi jooni – käitumisgeneetika näitab tugevat hereditatsiooni komponenti populatsioonisiseselt. Kui geneetika mõjutab erinevusi indiviidide vahel samas rühmas, on loogiline uurida, kas see võib osaliselt seletada ka rassidevahelisi erinevusi. Cofnas ei eita keskkonna rolli, vaid küsib, kas keskkonnaseletused üksi suudavad seletada püsivat vahet läbi põlvkondade.
Kaasaegne akadeemiline kliima kipub vaidlusaluste teemade uurijaid pigem tühistama kui debatti pidama. Cofnasi juhtum on näide sellest. Tema töö käsitleb pikaajalist empiirilist probleemi, mida psühholoogid ja haridusteadlased on põlvkondade kaupa arutanud.
