Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) Tartu ringkonna juht Raul Kivi toob Postimehes avaldatud arvamusartiklis esile murettekitava suundumuse Eesti relvapoliitikas, mida ta nimetab vaikivaks, kuid sihikindlaks survestamispoliitikaks seaduskuulekate relvaomanike vastu. Kivi väidab, et Eesti riigi lähenemine relvalubade küsimuses on kaldunud meelevaldsuse ja õiguskindluse puudumise poole, mis ohustab kodanike põhiseaduslikke õigusi.
Kivi sõnul ei ole probleemiks kurjategijad või relvade väärkasutajad, vaid seaduskuulekad kodanikud, kes on aastaid vastutustundlikult tulirelvi omanud ja kasutanud, tihti enda ja oma lähedaste turvalisuse tagamiseks. Ta toob näiteks oma isikliku kogemuse, kus tema relvaloa pikendamisest keelduti formaalsete ja küsitavate tõlgenduste alusel. See sundis teda pöörduma oma õiguste kaitseks halduskohtusse, mis omakorda tõi kaasa avaliku arutelu relvaseaduse teemal.
“Kummalisel kombel on pärast seda saanud relvaseaduse ja tsiviilkäibes olevate relvade teema avalikus ruumis erilise hoo – ajastusega, mis jätab rohkem kui üksnes juhusliku mulje,” leiab Kivi. Ta viitab siseminister Hanno Pevkuri 3. juulil 2025 Postimehes ilmunud artiklile, kus minister tunnistab, et kehtiv relvaseadus põhineb vananenud arusaamal, justkui poleks elanikkonnal vajadust tulirelvi omada.
Sellele lisab Kivi näite, kuidas varem korduvalt relvaluba saanud isikuid suunatakse uuesti eksamitele ilma selge seadusliku põhjenduseta. “Relvaseadus, mis peaks olema tasakaal üksikisiku õiguste ja avaliku huvi vahel, on viimastel aastatel kaldunud järjest enam meelevaldsuse ja selektiivsuse poole,” järeldab ta. Kivi märgib, et relvaloa saamine on Eestis niigi rangelt reguleeritud, nõudes taustakontrolli, tervisekontrolle, koolitusi ja laitmatut karistusregistrit. Kui Politsei- ja Piirivalveamet võib siiski otsustada, et isik „ei sobi“, ei saa rääkida õiguskindlusest ega kaitstusest meelevaldse halduspraktika eest.
Kivi väitel on relvaseadusest saanud vahend, mida kasutatakse seaduskuulekate kodanike õiguste piiramiseks, mitte turvalisuse suurendamiseks. Ta leiab, et kui riik soovib tõsta kaitsetahet ja kaasata ühiskonda turvalisuse tagamisse, ei tohiks see karistada neid, kes on juba vastutustundlikult relvi omanud ja riigi süsteemi usaldanud.
“Minu kaasus ei ole ainult küsimus relvaloa pikendamisest,” kinnitab Kivi. “See on küsimus õigusriigist, õiguskindlusest ja usaldusest riigi vastu.”
Kivi sõnul ei tohiks kohus olla ainus koht, kus kodanik õiglust otsib, kuid praegune olukord viitab sellele, et relvade küsimus on demokraatia ja õigusriigi proovikivi. “Relvaomamine ei ole luksus ega privileeg – see on põhiseaduslikult kaitstud enesekaitseõiguse väljendus,” leiab ta.
