Aivo Petersoni (sünninimi Krõlov) kohtuprotsessil Harju maakohtus tulid avalikuks uued, riikliku julgeoleku seisukohalt tõsised süüdistuse detailid. Riigiprokuratuur heidab Petersonile ette teadlikku ja organiseeritud tegevust Venemaa huvides, sealhulgas plaani luua Eestis Venemaa suuniste alusel alternatiivne tsiviilkaitseüksus, mis pidanuks kriisiolukorras täitma armee rolli.
Süüdistuse kohaselt toimus tegevus ajavahemikus 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta märtsini ning see oli suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Tegemist ei olnud lihtsalt retoorilise või poliitilise provokatsiooniga, vaid sihipärase struktuuri loomise katsega, mille taga olid Venemaa Föderatsiooni huvides tegutsevad isikud ning võimalik side sõjaväeluure GRU võrgustikega.
Riigiprokurör Triinu Olev-Aas esitas kohtuvaidluste käigus tõendeid, mille kohaselt kavatses Peterson rajada liikumise Koos kõrvale niinimetatud „kolmanda liini“ – tsiviilkaitseüksuse, mis laienenuks üle kogu Eesti ning oleks mobiliseerinud relvaluba omavaid isikuid ja endisi jõuametite töötajaid. Telegrami rakenduses loodi selleks vestlusrühm nimega „Tsiviilkaitse“, kuhu kuulusid Peterson, Dmitri Rootsi ning erakonna Koos juhtfiguurid Eduard Fedotov ja Julia Smoli.
Kohtuistungil refereeritud vestlustest ilmnes, et üksus ei pidanud tegutsema mitte ainult loodusõnnetuste või kriiside ajal, vaid asendama või dubleerima Eesti ametlikke kaitse- ja julgeolekustruktuure juhul, kui riigis peaks tekkima „võimuvaakum“. Peterson ise pidas end kavandatava üksuse juhatajaks ja rõhutas vajadust tugeva kontrolli järele üksuse tegevuse üle.
Prokuratuuri hinnangul on tõendatud, et Peterson ja Rootsi otsisid üksuse ülesehitamisel sihipäraselt juhiseid ja toetust Venemaa ametkondade ja GRU-ga seotud isikute käest. Eriti oluline on asjaolu, et nad jätkasid suhtlust vestlusrühmas ka pärast GRU seose teadvustamist. Selline käitumine viitab teadlikule ja sihikindlale koostööle välisriigi huvides.
Kuigi Peterson väitis kohtus, et tsiviilkaitseüksuse eesmärk oli pakkuda humanitaarabi ja kaitset kriisiolukordades, näeb prokuratuur selles kattevarju. Tõendid viitavad, et tegemist oli suletud initsiatiiviga, mida ei arutatud avalikult liikumise Koos liikmeskonnas, vaid ainult kitsas siseringis. Petersoni eesmärk oli luua ulatuslik ühiskondlik võrgustik, mis hõlmaks inimesi igast kogukonnast ja korteriühistust, ning siduda need poliitilise liikumise ja loodava erakonnaga.
Kohtuprotsessil kinnisel istungil ütlusi andnud julgeolekuekspert tõi välja selged paralleelid: Venemaa kasutas 2014. aastal Ukrainas sarnaseid paramilitaarseid üksusi, mis osalesid võimuorganite hoonete ülevõtmisel ja segunesid Vene regulaarväelastega. Selliste üksuste eesmärk on tekitada mulje „kohalikust rahutustest“, võimaldades Venemaal eitada oma sekkumist.
Eksperdi sõnul võib ohtlikuks osutuda juba ainuüksi ühiskondliku mulje tekitamine, et selline üksus eksisteerib. Sarnane valearvestus andis 2022. aastal Venemaa juhtkonnale eksliku lootuse, et Ukraina ühiskonnas eksisteerib piisav toetus Venemaa sissetungile.
Kohtuprotsessi praeguses faasis on selge, et Aivo Petersoni tegevus ei piirdunud poliitilise aktivismiga, vaid kujutas endast organiseeritud katset luua paralleelne jõustruktuur Eestis, mille tegevus sai alguse Venemaa suuniste alusel. Kohtus esitatud tõendid seavad tõsise kahtluse alla Petersoni lojaalsuse Eesti Vabariigile ning viitavad süsteemsele ja teadlikule riigivastasele tegevusele.
Kohtulik uurimine on nüüdseks lõppenud ning protsessi järgmised etapid toovad selgust, milline saab olema kohtu hinnang seni päevavalgele tulnud tõenditele. Eesti julgeoleku seisukohalt kujutavad aga juba ainuüksi kavatsused ja kontaktid välisriigi luurevõrgustikega endast tõsist ohtu.
