3. novembril 2026 toimunud USA vahevalimised kujunesid president Donald Trumpi teise ametiaja seni suurimaks poliitiliseks tagasilöögiks. Demokraadid võitsid tagasi kontrolli nii Esindajatekoja kui ka Senati üle, saavutades edu isegi osariikides ja valimisringkondades, mida veel kaks aastat tagasi peeti vabariiklaste kindlusteks. Tulemused näitavad, et Trump ei suutnud säilitada 2024. aasta presidendivalimistel enda taha koondatud laia valijakoalitsiooni. Tema vastu pöördus arvestatav osa valijatest, kes olid teda varem järjekindlalt toetanud, kuid pettusid Iraani ründamises ja presidendi isiklikus juhtimisstiilis.
Vabariiklaste toetuse nõrgenemine oli märgatav juba enne valimisi. 25. oktoobril avaldatud Washington Posti, ABC Newsi ja Ipsosi küsitluse järgi ei kiitnud 22% 2024. aasta valimistel Trumpi poolt hääletanud registreeritud valijatest enam tema ametitegevust heaks. Nad moodustasid ligikaudu 8% kogu valijaskonnast. Enamik neist määratles end endiselt vabariiklaste või sõltumatutena, kuid paljud kaalusid seekord vastaspoole kandidaatide toetamist. Iga seitsmes Trumpi 2024. aasta valija eelistas juba enne vahevalimisi, et Kongressi kontrolliksid demokraadid. Tegemist polnud seega niivõrd demokraatide tavapärase toetajaskonna mobiliseerumisega, kui Trumpi enda valijate kaotamisega.
Valimistulemused kinnitasid seda suundumust. Eriti kõnekas oli vabariiklaste kaotus Texases, Kansases ja Lõuna-Carolinas. Kansases valiti demokraadist senaator esimest korda pärast 1930. aastaid. Lõuna-Carolinas, mille Trump võitis 2024. aastal ligi 18-protsendilise eduga, ei suutnud vabariiklased säilitada isegi presidendi toetatud kandidaadi kohta. Texases võitsid demokraadid senaatorikoha ning kubernerivalimised, lõpetades aastakümneid kestnud vabariiklaste domineerimise osariigi kõrgeimas poliitilises juhtimises. Samuti pöördusid vabariiklaste vastu nooremad valijad. Alla 30-aastastest valijatest toetas ligikaudu seitse kümnest demokraatide Esindajatekoja kandidaati, ehkki veel 2024. aastal olid noored valijad Trumpi ja Kamala Harrise vahel enam-vähem võrdselt jagunenud.
Üheks olulisemaks pettumuse allikaks kujunes Trumpi otsus alustada koos Iisraeliga 2026. aasta veebruaris sõjalisi rünnakuid Iraani vastu. Kogu oma poliitilise karjääri jooksul oli Trump esinenud presidendina, kes lõpetab Ameerika välissekkumised ning seab esikohale oma riigi huvid. Iraani-vastane sõda läks selle sõnumiga vastuollu. Konflikt venis kuudepikkuseks, tõstis järsult kütusehindu ning süvendas ameeriklaste majanduslikku ebakindlust. Reutersi oktoobris avaldatud küsitluse järgi ei kiitnud ligikaudu 60% ameeriklastest heaks Trumpi tegevust Iraani küsimuses, sealhulgas iga neljas vabariiklane. Sõda osutus eriti problemaatiliseks valijatele, kelle jaoks oli elukalliduse vähendamine üks peamisi põhjusi, miks nad olid 2024. aastal Trumpile oma hääle andnud.
Trumpi teist ametiaega iseloomustanud tollitariifid, kõrged elamiskulud, Jeffrey Epsteini dokumentide avaldamata jätmine ja sisepoliitilised segadused on samuti vähendanud usaldust tema lubaduste vastu. Eriti kahjustavaks kujunes presidendi isiklikku huvi ja enesekuvandit esikohale seadev juhtimisstiil. Associated Pressi vahevalimiste küsitluse järgi arvas ligikaudu 6 ameeriklast kümnest, et Trump seab oma isiklikud huvid riigi huvidest ettepoole. Umbes 70% soovis, et Kongress piiraks presidendi võimu senisest tõhusamalt.
