Poola poliitiline vastasseis peaminister Donald Tuski valitsuse ja konservatiivse opositsiooni vahel on jõudnud uue teravuseni. 30. oktoobril puhkes Varssavis konstitutsioonikohtu juhtimise üle konflikt, mille käigus peatati kohtu presidendi Bogdan Święczkowski ja tema asetäitja ametikohustused. Kohtuhoone ette kogunesid sajad opositsiooni toetajad, politsei pidi sekkuma ning president Karol Nawrocki katkestas visiidi Senegali ja pöördus lennukiga tagasi Poolasse. Mõlemad poliitilised leerid süüdistavad teineteist põhiseadusliku korra ründamises.

Vastasseisu vallandas kohtunik Anna Korwin-Piotrowska otsus peatada üheks kuuks konstitutsioonikohtu presidendi Święczkowski ja asepresidendi Bartłomiej Sochański ametikohustused ning asuda ise kohtu tegevust juhtima. Korwin-Piotrowska põhjendas oma otsust vajadusega taastada kohtu seaduslik toimimine. Ta süüdistas Święczkowskit muu hulgas selles, et too olevat takistanud parlamendi enamuse valitud uutel kohtunikel kohtuasjade arutamisel osalemast, rikkunud kohtuasjade kohtunikele määramise korda ning takistanud kohtu üldkogu kokkukutsumist.

Święczkowski ja tema toetajad ei tunnista aga Korwin-Piotrowska otsuse õiguspärasust. Kohtu ametlikul sotsiaalmeediakontol avaldati teade, et Święczkowski jätkab kohtu presidendina ning Korwin-Piotrowska ei saa tema asemele asuda, sest president ei ole teda kohtunikuna ametisse vannutatud. Kohtu esindajad nimetasid toimuvat riigipöördekatseks. Seega on tekkinud olukord, kus kaks vastandlikku leerit peavad end konstitutsioonikohtu seaduslikuks juhtimiseks õigustatuks ning vaidluse lahendamiseks vajalikku ühist tunnustust ei ole.

President katkestas visiidi Senegali

Poola president Karol Nawrocki, kes on poliitiliselt lähedane konservatiivsele Seaduse ja Õigluse parteile (PiS), viibis kriisi puhkemise ajal ametlikul visiidil Senegali. Pärast teadet kohtu juhtkonna ametikohustuste peatamisest otsustas ta visiidi katkestada ja lennukiga Varssavisse naasta.

„Sellisel hetkel peab president viibima Poolas. Katkestan oma lennu Senegali. Pöördun tagasi,“ kirjutas Nawrocki sotsiaalmeediaplatvormil X.

Varssavisse jõudes kohtus Nawrocki konstitutsioonikohtu senise juhi Święczkowski ja Poola ülemkohtu esimese presidendi Zbigniew Kapińskiga ning suundus seejärel kohtuhoonesse. Telekaadritel oli näha, kuidas president surus end läbi kohtumaja sissepääsu juures seisnud inimeste. Sotsiaalmeedias levinud videote järgi tekkis sissepääsu juures ka füüsiline rüselus kohtunikega.

Nawrocki nimetas toimunut põhiseadusliku korra rikkumiseks ja riigiorgani jõuga ülevõtmiseks. Laupäeva hommikul kutsus ta erakondade esindajad erakorralistele konsultatsioonidele, põhjendades seda Poola sisejulgeolekut ähvardava ohuga. Presidendi kantselei teatel on eesmärk leida lahendus riigi poliitilise olukorra stabiliseerimiseks ja põhiseadusliku korra taastamiseks.

PiS-i toetajad kogunesid kohtuhoone ette

Reede õhtul kogunes konstitutsioonikohtu juurde sadu PiS-i toetajaid, kelle hinnangul üritab Tuski valitsus võtta enda kontrolli alla ühe riigi olulisema põhiseadusliku institutsiooni. Meeleavaldusel osales ka PiS-i juht Jarosław Kaczyński, kes süüdistas peaministrit riigipöördekatses ning kutsus Nawrockit olukorda sekkuma.

Meeleavaldajad skandeerisid muu hulgas „Tusk on reetur“ ning püüdsid turvatõketest läbi murda. Politsei teatel loobiti ametnikke esemetega ja kolm inimest peeti kinni pärast seda, kui nad olid ületanud kohtu territooriumi piirava aia. Kohtuhoone turvamiseks toodi kohale kümneid politseinikke.

Kaczyński nimetas juhtunut rünnakuks konstitutsioonikohtu vastu ning hoiatas, et Poolast võidakse kujundada politseiriik. Samal ajal kaitses peaminister Tusk valitsuse tegevust, öeldes, et õigusriigi taastamine on tema kohus. „Pärast aastaid kestnud seadusetust Seaduse ja Õigluse partei valitsemise ajal on see keeruline, kohati valulik protsess, mis nõuab otsustavat tegutsemist. Teist teed ei ole,“ kirjutas Tusk X-is.

Ka USA suursaadik Poolas Tom Rose kutsus konflikti osapooli vaoshoitusele. „Ärge tehke midagi, mis võiks esile kutsuda vägivalda või olukorra edasist teravnemist. Viimane asi, mida Poola vajab, on vastasseis, mis areneb millekski palju hullemaks,“ kirjutas ta, kinnitades, et Washington peab Poolat oma sõbra ja liitlasena oluliseks ning jälgib murega riigi sisepoliitilist stabiilsust.

Aastaid kestnud vaidlus kohtuvõimu üle

Konstitutsioonikohus on Poola üks tähtsamaid riigiasutusi: see kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele ning võib tunnistada parlamendis vastu võetud õigusakte põhiseadusevastaseks. 2015. aastal alustas võimule tulnud PiS kohtusüsteemi ümberkorraldamist. Kaheksa aastat valitsenud partei saavutas konstitutsioonikohtus konservatiivse enamuse. PiS-i valitsusajal seadis kohus näiteks kahtluse alla Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse Poola õigussüsteemis.

Euroopa Liidu Kohtu 2025. aasta detsembri otsuse järgi ei vastanud Poola konstitutsioonikohus Euroopa õiguses sätestatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõuetele. Donald Tuski 2023. aasta valimisvõidule järgnenud koalitsioonivalitsus lubas taastada õigusriigi põhimõtted ning muuta PiS-i valitsemisajal kujundatud kohtusüsteemi. Tuski valitsus on omakorda püüdnud konstitutsioonikohtu koosseisu ja juhtimist ümber korraldada. President Nawrocki, kes valiti ametisse 2025. aastal PiS-i toetusel, on aga takistanud valitsuse algatatud muudatusi, keeldudes mitme parlamendi valitud kohtuniku ametisse vannutamisest.

Seetõttu ongi kohtunike ametisse nimetamise ja kohtu juhtimise õiguspärasus tekitanud paksu verd. Valitsuse toetatud kohtunikud leiavad, et Święczkowski on takistanud parlamendi enamuse valitud kolleegidel oma ülesandeid täita. Senine kohtu juhtkond ja president Nawrocki peavad aga vastaspoole tegevust õigusvastaseks võimuhaaramiseks.

Justiitsminister ja peaprokurör Waldemar Żurek teatas, et on esitanud taotlused Święczkowski ja Sochański õigusliku puutumatuse tühistamiseks. Tema sõnul on taotlusi toetamas 50 köidet dokumente. Żurek süüdistas senist kohtu juhtkonda institutsiooni muutmises isiklikuks võimukeskuseks ning väitis, et Korwin-Piotrowska tegutses iseseisvalt, mitte valitsuse korraldusel. „See kohus on muutunud eraomandiks, me peame taastama selle nõuetekohase toimimise,“ ütles minister.

Poola konstitutsioonikohtu kriis näitab, kui sügavaks on muutunud riigi poliitiline ja institutsionaalne lõhe. Vaidlus ei käi enam üksnes selle üle, millised kohtunikud peaksid ametisse kuuluma, vaid ka selle üle, kes saab otsustada, milline riigiorgan tegutseb põhiseaduslikult. Laupäeval alanud presidendi konsultatsioonid võivad pakkuda võimaluse pingeid vähendada, kuid seni ei ole kumbki pool valmis teise poole otsuseid tunnustama.