Kaitsepolitseiamet jõudis pärast kuu aega kestnud uurimist järeldusele, et ööl vastu 15. augustit Tallinnas Lasnamäel kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics hoone süütamine oli Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste tellitud vaenulik aktsioon Eesti territooriumil. Peaminister Kristen Michal ütles teisipäeval, et kaitsepolitsei on kogutud julgeolekuteavet põhjalikult hinnanud ning saab seda järeldust nüüd täie kindlusega kinnitada.
„Täna saame täie kindlusega öelda, et ööl vastu 15. augustit Eestis toimunud Milremi süütamine oli Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste tellitud sabotaažiakt,“ ütles Michal. Kriminaaluurimine jätkub, et selgitada välja sündmuse täpsed asjaolud, kuid seni kogutud menetlusandmed viitavad samuti tellimustööle.
Süütamise vahetus toimepanemises kahtlustatavad on kinni peetud ning Eesti võimude hinnangul ei kujuta nad enam endast ohtu. Kolm Läti kodanikku peeti pärast 15. augusti põlengut kinni Lätis ning anti septembri lõpus Eestile üle. Harju maakohus otsustas pärast nende ülekuulamist nad vahistada. Esialgu esitati neile kahtlustus asja rikkumist ja hävitamist käsitleva paragrahvi alusel, kuid uurimise käigus võib kuriteokahtlus muutuda.
Milremi hoone põles Betooni tänaval ööl vastu 15. augustit. Päästjad said tulekahju kiiresti kontrolli alla ning inimesed vigastada ei saanud. Juba 18. augustil teatas prokuratuur, et kaitsepolitsei ja Põhja prefektuuri kogutud tõendite põhjal on kahtlustatavad tuvastatud ning kontrollitakse muu hulgas sabotaaži võimalust. Järgmisel päeval kinnitas prokuratuur, et süütamine oli tahtlik ja etteplaneeritud.
Milrem Robotics arendab mehitamata ja autonoomseid süsteeme ning selle THeMIS maismaasõidukeid kasutatakse Ukrainas. Kaitsepolitsei peadirektori Margo Pallosoni sõnul on just Ukraina toetamisse panustavad organisatsioonid ja kaitsetööstusettevõtted Venemaa sabotaažikatsete kõrgendatud ohus. „Venemaa eriteenistused jätkavad Euroopas värbamise ja mõjutamise katseid, muuhulgas sabotaaži toimepanemiseks,“ ütles Palloson.
Pallosoni sõnul ei olnud Milremi vastu suunatud rünnak Venemaa esimene katse Eestis. „Ma võin öelda seda, et loomulikult ei ole see Venemaa ainus katse. Nad pidevalt planeerivad, otsivad võimalusi, üritavad leida inimesi, kes rünnakuid toime paneks,“ ütles kaitsepolitsei peadirektor ERR-ile. Tema sõnul on Eesti julgeolekuasutused enamiku sarnastest rünnakutest siiski ennetavalt ära hoidnud ning nende töö seisnebki plaanide nurjamises võimalikult varases etapis.
Venemaa värbamistehnika puhul kasutatakse Pallosoni sõnul erineva taustaga inimesi. Värvatavate seas võib olla Eesti venekeelse kogukonna liikmeid, kuritegelike ringkondade esindajaid või välismaalasi. Milremi juhtumis olid teo toimepanemises kahtlustatavad Lätist, samas kui varasemates juhtumites on osalenud ka Venemaal elavaid ja seal värvatud inimesi. Pallosoni sõnul on peamine motiiv sageli raha: „Tellimuse vastu võtnud isikud näevad seda sellise kerge rahateenimise võimalusena. Aga tegelikult nad ei adu, mida nad toime panevad ja tihti ka Vene eriteenistused kasutavad neid ära pimesi.“
Sama meetodiga on Eesti juba kokku puutunud ka varasemates juhtumites. Palloson viitas ka restorani Slava Ukraini süütamisele 31. jaanuaril 2025, mille toimepanijad värvati Moldovast.
Kaitsepolitsei peadirektor rõhutab, et oht ei kao ühe operatsiooni paljastamisega. „Venemaa eriteenistused jätkavad Euroopas värbamise ja mõjutamise katseid, muuhulgas sabotaaži toimepanemiseks,“ ütles Palloson ning soovitas kaitsetööstusettevõtetel ja Ukraina toetamisega seotud organisatsioonidel tugevdada nii füüsilist kui ka küberkaitset. Tema sõnul jälgivad Eesti julgeolekuasutused Venemaa tegevust tähelepanelikult ning teevad sabotaaži ennetamiseks koostööd nii Eesti ettevõtete kui ka rahvusvaheliste partneritega.
Eesti valitsus käsitleb Milremi rünnakut osana Venemaa laiemast Euroopa-vastasest sabotaažikampaaniast. Välisminister Margus Tsahkna sõnul on kampaania eesmärk külvata hirmu, lõhestada liitlasi ning vähendada toetust Ukrainale ja survet Venemaale. Tsahkna kutsus 29. septembril välja Venemaa saatkonna ajutise asjuri, et väljendada Eesti tugevat hukkamõistu. „Venemaa sabotaažikampaania ei saavuta oma eesmärke,“ ütles välisminister.
Kreml aga lükkas Eesti süüdistuse tagasi. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas väiteid alusetuks ja läbimõtlematuks ning ütles, et neil puuduvat „igasugune seos tegelikkusega“.
LOE KA: Kaalep: kui Milrem Roboticsi süütamise taga on Venemaa, tuleb sellele vastata jõuliselt
