Eelseisvad Vabariigi Presidendi valimised on vähem kui kolme nädala kaugusel, kuid selget pilti sellest, kes ja millise toetusega presidendiks kandideerib, endiselt ei ole. Samal ajal on erakonnad hakanud koonduma kahe võimaliku kandidaadi ümber: koalitsioonierakondade ja sotsiaaldemokraatide toetust koguv õiguskantsler Ülle Madise ning võimaliku vastaskandidaadina esile kerkinud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Presidendikandidaatide ülesseadmine algab 21. augustil ning Riigikogu esimene valimisvoor toimub 2. septembril.

Kõige tugevamalt on seni Ülle Madise taha asunud Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Isamaa ja Keskerakond ei ole tema toetamist välistanud, kuid soovivad enne teada Madise enda selget otsust ning saada võimaluse arutada ka teiste kandidaatidega.

Samal ajal on võimalike kandidaatide ring endiselt märksa laiem. Kandideerimisvalmidusest on avalikult rääkinud Indrek Laul, Maive Rute ja Tiit Land, EKRE on oma kandidaadiks nimetanud Mart Helme. Riho Ühtegi on tervislikel põhjustel kandideerimisest loobunud.

Madise on korraga kandidaat ja mittekandidaat

Valimiste suurim segadus keerleb siiski Ülle Madise ümber. Tema huvide konfliktile õiguskantsleri rollist presidendiks pürgides on viidatud varemgi.

Madise on ka ise rõhutanud, et õiguskantsler peab olema erakondadest sõltumatu ega saa end siduda koalitsiooni ega opositsiooniga. Siiski on ta teatanud Riigikogu esimehele Lauri Hussarile, et annab kandideerimiseks nõusoleku, kui see ei kahjusta tema erapooletut kuvandit. Samas ei ole Madise avalikult ennast kandidaadiks nimetanud ega asunud kandidaatidele tavapäraselt omasele kampaaniale.

Kui Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide leer näeb presidendina Madiset, siis võimalikuks vastukaaluks on kerkinud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Land on kohtunud Isamaa ja Keskerakonna fraktsioonide liikmetega ning kirjeldanud oma maailmavaadet sõnadega: „Olen pigem liberaal, aga mõnes küsimuses konservatiiv.“

See positsioon võib muuta ta vastuvõetavaks kandidaadiks erakondadele, kes ei soovi toetada Madiset, kuid kellel puudub praegu ka selge ühine alternatiiv. Ei ole aga teada, kas Isamaa ja Keskerakond suudaksid tema taha koguda piisava toetuse, et muuta ta tegelikuks konkurendiks Madisele.

Põlluaas: presidenti tuleb valida, mitte määrata

Erakonda Isamaa kuuluv Riigikogu liige Henn Põlluaas kritiseerib Postimehes teravalt viisi, kuidas koalitsioon tema hinnangul Madise kandidatuuri edendab.

Põlluaasa sõnul on probleem selles, et koalitsioonierakonnad ja sotsiaaldemokraadid käsitlevad Madiset juba valmis presidendina, kuigi ametlikku kandidaati ei ole veel üles seatud.

„Juba vähem kui kolme nädala pärast peaks riigikogu valima presidenti. Keda me aga valime, kui ühtegi ametlikku ja ühist kandidaati pole?“ küsib Põlluaas.

Tema hinnangul on tekkinud olukord, kus kõigepealt kogutakse võimalikule kandidaadile hääled ning alles seejärel kujuneb kandidaat ise ametlikuks. Põlluaasa sõnul loob selline praktika „ohtlikku poliitilist kultuuri“, kus presidenti mitte ei valita, vaid määratakse.

Põlluaas heidab koalitsioonile ette ka kandidaatide sisulise arutelu vältimist. Isamaa on tema sõnul kohtunud avalikkuses välja käidud kandidaatide Ühtegi, Laulu, Rute ja Landiga, kuid Madise ei ole Isamaa kutseid vastu võtnud.

„Teadmata, mida konkreetne isik endast kujutab, milline on tema maailmavaade ja visioon, ei ole objektiivset ega põhjendatud valikut võimalik teha,“ kirjutab Põlluaas.

Tema sõnul peaksid kõik kandidaadid, sealhulgas Madise, osalema avalikel kohtumistel ja debattidel ning tutvustama oma seisukohti enne seda, kui Riigikogu nende üle otsustab.

EKRE tahab valimised viia valimiskogusse

Veel teravamalt vastandub Madise kandidatuurile EKRE. EKRE on presidendikandidaadiks seadnud Mart Helme, kuid erakonna esimehe Martin Helme sõnul ei kavatse erakond Riigikogus Madiset toetada.

Helme hinnangul on problemaatiline juba see, et Madise ei ole kuni kandidatuuri ametliku registreerimiseni valmis Riigikogu fraktsioonidele ja meediale oma seisukohti tutvustama.

„Jääb arusaamatuks, kuidas pärast kandidatuuri ülesseadmist tohib seda sõltumatust rikkuda või miks seda nüüd, kui ta on de facto kandidaadina fikseeritud, ei tohi,“ ütles Helme.

Helme hinnangul on Madise algne positsioon samuti muutunud. Kui varem rõhutati, et Madise võiks kandideerida vaid laiapõhjaliselt toetatud ja erakondadeülese kandidaadina, siis nüüd on tema sõnul Madise sisuliselt kujunenud liberaalse leeri ühiskandidaadiks.

„Meie eesmärk on president ära valida valimiskogus,“ selgitas Martin Helme EKRE strateegiat.

Tema hinnangul on valimiskogul värskem poliitiline mandaat, sest sellesse kuuluvad lisaks Riigikogu liikmetele kohalike omavalitsuste esindajad. Helme leiab, et praegune Riigikogu koosseis peegeldab mitu aastat tagasi kujunenud poliitilist olukorda ega oma enam piisavat mandaati järgmise presidendi valimiseks.