Hispaaniale kuuluvas, Põhja-Aafrikas asuvas Ceuta linnas algas 30. juulil tõeline õudusunenägu, kui Marokost tormas üle riigipiiri kümneid tuhandeid ebaseaduslikke migrante. Kohalike ametnike sõnul tungis linna umbes 24 tunniga 50 000–60 000 võõramaalast – peaaegu 70% Ceuta 83 600 elanikust. Väiksemad rühmad üritasid siseneda ka Melillasse.
Enamik sissetungijaid ujus ümber Tarajali ja Benzú kaitsetammide või kõndis mööda rannajoont. Piirivalve ei suutnud nende peatamiseks midagi teha. Ceuta ajutine immigrantide kinnipidamiskeskus (CETI), mille ametlik mahutavus on vaid 512 inimest, oli juba enne seda ülekoormatud. Sajad magasid tänavatel, teedel, punase risti tekkidel või kartongist ja linadest kokku klopsitud varjendites. Ceuta president Juan Jesús Vivas teatas, et linna vastuvõtuvõime on ammendunud ja ükski lisainimene ei mahu enam.
Uppumise ja muude õnnetuste läbi hukkus vähemalt 57 inimest. Mõned allikad räägivad 34 hukkunust, teised 19 surnukehast, mis leiti Ceuta rannalt. Hispaania ametnike hinnangul oli umbes 7000 sissetungijat alaealised. Paljud neist olid noored maroko mehed, kes olid vees kangeks külmunud, kuid väitsid, et „see oli seda väärt“.
Hispaania ülemkohtu hiljutine otsus, mis keelas merel kinni peetud migrantide kohese tagasisaatmise Marokosse, tegi olukorra veel hullemaks. See otsus muutis merepiiri praktiliselt avatuks. New York Timesi teatel ütlesid mitmed marokolased, et Maroko võimud julgustasid neid Ceutasse minema. Hispaania peaminister Pedro Sánchez nimetas sündmust „rünnakuks“ ja lubas kõik ebaseaduslikud migrandid „võimalikult kiiresti“ Marokosse tagasi saata. Sõjavägi saadeti Ceutasse ja Melillasse toetama kohalikku sandarmiväge (Guardia Civil).
Reede hommikuks oli umbes 25 000 inimest vabatahtlikult Marokosse tagasi läinud. Hispaania siseministeeriumi andmetel lahkus inimesi tempoga 150 inimest minutis. Vaatamata sellele on Ceutasse jäänud kümneid tuhandeid, kellel puudub korralik majutus ja tugi. Elanikud teatavad sissemurdmistest, aedadesse ja majadesse tungimisest ning kokkupõrgetest. Üks elanik rääkis, kuidas kaks maroko meest koos beebiga redeliga aknast sisse murdsid. Politsei ressursid on venitatud äärmuseni; alguses oli kohal vaid paarkümmend korrakaitsjat, hiljem tõsteti arv umbes 200ni – tilk meres võrreldes migrantide hulgaga.
Euroopa reaktsioonid on olnud teravad. Itaalia peaminister Giorgia Meloni nõudis Hispaaniaga sõlmitud Schengeni lepingu ajutist peatamist, nimetades kontrollimatut ebaseaduslikku immigratsiooni „konkreetseks ohuks Euroopa piiride julgeolekule“. Teda toetasid Soome, Tšehhi, Rootsi, Taani ja Austria. Soome siseminister Mari Rantanen kirjutas, et Hispaania on täielikult läbi kukkunud Schengeni välispiiri kaitsmisel. Saksamaa kantsler Friedrich Merz nõudis, et Maroko võtaks ebaseaduslikud migrandid viivitamatult tagasi. Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen nimetas Ceuta pilte „vastuvõetamatuks“ ja nõudis, et need „kohe lõppeksid“.
Hiljem teatas Itaalia piirikontrolli taastamisest Hispaaniaga. Ka Prantsusmaa tugevdas Hispaania piiril kontrolle, ning Suurbritannia peaminister Andy Burnham ja Prantsuse president lubasid abi.
Parempoolsed Hispaanias, sealhulgas erakond Vox, nimetasid sündmust sissetungiks ja süüdistasid peaminister Sánchezi. Erakonnajuht Santiago Abascal nimetas peaministrit reeturiks ja „Hispaania rahva vaenlaseks“.
Ceuta on juba aastaid olnud migrantide peamine sisenemispunkt Euroopasse. Seekordne tulv ületas kõik varasemad kriisid, sealhulgas 2021. aasta mais toimunud 10 000 inimese sissetungi. Praegu näeb linn välja katastroofikoldena: tänavad täis magavaid inimesi, surnukehad meres, politsei ja sõjavägi üritamas korda hoida ning elanikud hirmul.
