Eesti Loodusmuuseumi uue direktori ametisse nimetamine on tekitanud vaidluse bürokraatliku kontrolli üle. Kliimaministeeriumi korraldatud avaliku konkursi tulemusena kinnitas minister Andres Sutt muuseumi uueks direktoriks Riina Roosipuu, kes töötab ametnikuna samuti Kliimaministeeriumis ning on varem juhtinud Eesti Lotot ja Tallinna Teletorni.

Pärast ametisse nimetamise väljakuulutamist pöördus Eesti Muuseumide Liit ministri ja kliimaministeeriumi kantsleri poole, väljendades muret konkursi läbipaistvuse ja sõltumatuse pärast. Liidu hinnangul koosnes valikukomisjon üksnes Kliimaministeeriumi ametnikest ning sellesse ei kaasatud sõltumatuid muuseumi-, mäluasutuste, loodushariduse ega loodusvaldkonna eksperte. Samuti juhtis liit tähelepanu sellele, et konkursil ei nõutud kandidaatidelt muuseumijuhtimise kogemust ega visiooni muuseumi teadusliku ja kultuurilise arengu kohta.

Muuseumide Liit leidis, et riigimuuseumi juhi valimine ei ole tavapärane personaliküsimus, vaid avalikku huvi puudutav otsus, mis peaks põhinema valdkondlikul ekspertiisil. Liit tegi ettepaneku korraldada uus konkurss sõltumatuma komisjoniga.

Kliimaministeerium lükkas kriitika tagasi. Minister Andres Sutt ja kantsler Marten Kokk teatasid, et Noblessneri linnakusse rajatav uus loodusmaja Taru erineb oluliselt senisest muuseumist. Lisaks muuseumile hakkavad kompleksis paiknema mitmed kliimaministeeriumi valitsemisala asutused ning hoonesse on kavandatud ligikaudu 570 töökohta. Ministeeriumi sõnul nõuab sellise organisatsiooni juhtimine eelkõige strateegilise juhtimise, finantsjuhtimise ja suurte organisatsioonide juhtimise kogemust.

Toimunut kritiseeris teiste seas kirjanik Sven Sildnik, kes kirjutas väljaandes Uued Uudised: “Loodusmuuseum ei kuulu Reformierakonnale ega kliimaministeeriumile. See kuulub Eesti rahvale. Aeg on see tagasi nõuda, enne kui bürokraatlik vähkkasvaja neelab lõplikult ära selle, mis peaks olema meie laste loodushariduse ja rahvusliku uhkuse nurgakiviks.”

“Eestlastele on loodus alati olnud püha. See ei ole turismiatraktsioon ega kliimaministeeriumi alluv projekt. See on meie identiteedi, mälestuse ja tuleviku alus. Mets, soo, järv, kivid ja loomad ei ole “tooted”, mida saab efektiivselt “hallata” IBM-i ja lotofirma stiilis. See 67 miljoni eurose superministeeriumi projekt on mandumise sümbol. Sümbol sellest, kuidas võõras, võõrandunud bürokraatia haarab endale üha rohkem meie rahvuslikku vara,” leiab Sildnik.