Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi uus määrus on tekitanud pahameelt nii väiketootjate kui ka talunike seas. Kriitikute hinnangul laiendab riik põhjendamatult bürokraatiat, kohustades ka väikeseid aiapidajaid ja köögiviljakasvatajaid end Põllumajandus- ja Toiduametis registreerima ning arvestama võimalike kontrollidega, ehkki Euroopa Liidu õigus selliseid konkreetseid nõudeid ette ei näe.

Ministeerium avaldas vahetult enne jaanipäeva teate, mille kohaselt peavad edaspidi oma tegevuse registreerima kõik põllumajanduskultuuride kasvatajad, kelle avamaa kasvupind ületab 0,5 hektarit või kelle katmikalune pind, näiteks kasvuhoone, on suurem kui 0,01 hektarit ehk 100 ruutmeetrit. Registreeritud tootjaid võivad seejärel iga kolme kuni viie aasta järel külastada kontrollametnikud.

Aastakümneid kehtis Eestis põhimõte, et inimene võis oma pere tarbeks kasvatatud saaduste ülejääki müüa otse tarbijatele ilma täiendava bürokraatiata. Nüüd leiavad paljud, et seni toimiv praktika teeb tavainimese elu väga keeruliseks.

Ministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Katrin Kemp põhjendas muudatust ajalehele Postimees nii, et uus kord täpsustab väikeses koguses toodangu mõistet ning vabastab sellised tootjad teavitamiskohustusest. Samas tunnistas ta, et varasema regulatsiooni ajal sellist teavitamiskohustust sisuliselt ei olnudki.

Kempi sõnul võimaldas senine määrus lugeda väikeseks koguseks ka märkimisväärses ulatuses üle Eesti turustatavat toodangut, mis suurendas tema hinnangul hügieeniriske. Samas ei toonud ministeerium välja juhtumeid, mis viitaksid sellele, et senine süsteem oleks põhjustanud ulatuslikke toiduohutuse probleeme või tervisekahjusid.

Täiendavat kriitikat on tekitanud ministeeriumi väide, nagu tuleneksid uued nõuded Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Liidu hügieenimääruse tekstist ei leia aga viiteid 100-ruutmeetristele kasvuhoonetele ega poolehektarilistele põllumaadele. Vastupidi – määrus sätestab, et selle nõudeid ei kohaldata isiklikuks kasutamiseks mõeldud esmatoodangu suhtes ega väikeste koguste otsetarnetele tootjalt lõpptarbijale või kohalikele jaekaubandusettevõtetele.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas ütles, et seni kehtis lihtne põhimõte: väiketootja ei pidanud oma tegevusest eraldi teada andma. Tema sõnul jääb arusaamatuks, miks peavad nüüd täiendavat aruandlust esitama ka need tootjad, kelle kohta on riigil vajalik teave juba olemas näiteks PRIA registrites.

Varblas tõi näiteks enda ettevõtte, kus kasvatatakse köögivilju 300-ruutmeetristes kasvuhoonetes ja ühe hektari suurusel avamaal. Tema sõnul on kõik need andmed riigile juba teada ning uus teavitamiskohustus tähendab üksnes dubleerivat bürokraatiat. Samuti peab ta põhjendamatuks määruses sätestatud pindalapiire. Lisaks leidis ta, et olukorras, kus Eesti isevarustatus köögiviljadega ei ole kuigi hea, ei aita uued piirangud kaasa kodumaise tootmise arengule.

Muudatus on tekitanud elavat vastukaja ka sotsiaalmeedias, kus paljud inimesed on väljendanud pahameelt selle üle, et riik soovib hakata senisest rohkem sekkuma ka väikesemahulisse aiapidamisse. Riigikogu liige Peeter Ernits nõudis avalikult regionaal- ja põllumajandusministrilt Hendrik Johannes Terraselt selgitusi ning kutsus üles vastutavat ametnikku ametist vabastama.